Luminori blogi

Ekspert: eestlaste rahatarkus on paranemas

Luminori jaepanganduse toodete juht Grigori Ilkevits.Foto: Luminor

Kui energiakriisi ja inflatsiooni valguses võiks arvata, et elamiskulude kallinemine sunnib eestlaste kulutusi koomale tõmbama, siis statistika seda ei näita – kulutusi tehakse jätkuvalt ning ka vaba raha näib inimeste pangakontodel olevat. Luminori jaepanganduse toodete juht Grigori Ilkevits leiab, et paljukardetud energiakriis ja majanduslik olukord pole eestlase rahakoti kallale veel tulnud.

Majanduslik seisukord on jätkuvalt hea

Ilkevitsi sõnul on majanduskeskkond hetkel küll keeruline, kuid eestlased on üpriski head säästjad. “Meil on palju neid inimesi, kes kuuluvad niinimetatud 50% ja 75% klubidesse, mis tähendab, et sissetulekutest suudetakse umbes selline protsent tõepoolest säästa. Ilmselt oleks neid inimesi veel rohkemgi, kuid kõik sõltub ennekõike inimese enda tahtest ja motivatsioonist, kuna säästmine taandub ennekõike seatud eesmärkidele,” selgitas ta.

Seda, et eestlaste majanduslik seisukord on jätkuvalt hea, kinnitavad ka viimatised uuringud. “Kui vaadata nii novembri- kui ka detsembrikuu müüginumbreid, siis nendest järeldub, et inimestel on endiselt palju vaba raha, mida julgelt ka kulutatakse. Samuti näeme, et deposiidil on rekordsummad, mistõttu pole energiakriis ja majanduslikult keeruline olukord inimeste rahakoti kallale jõudnud nii tugevalt, kui algselt kardeti.”

Statistika annab alust arvata, et eestlased võiksid olla tublid investeerijad ja arukad säästjad, kuna rahalisi vahendeid on selleks piisavalt. Siiski sõltub kõik suuresti inimese motivatsioonist ja eesmärkidest, mis ei ole seni olnud eestlaste kõige tugevam külg, kuid õnneks on rahatarkus siiski paranemas. “Igaühele tuleb kasuks kulusid kontrolli all hoida, mitte raha arutult tühja-tähja peale laristada. Seega sõltub kõik inimesest endast – kas on soov eesmärke püstitada ja kulusid kontrolli alla saada või mitte,” lisas ta.

Kõige suuremaid kuluallikaid saab samuti üle vaadata

Kuid millest rahatarkuse poole püüdlemisel alustada? Grigori Ilkevits soovitab esmalt luua enda jaoks ülevaade, mille peale raha üldse kulub, sest sealt joonistuvad välja kõige suuremad kuluallikad. “Kui kuu lõpus on näha, mitu kohvi sai bensiinijaamades või kohvikutes ostetud, võib nendest pisikestest kuludest saada kokku üsna kopsaka summa, mille kulutamist oleks tegelikult võimalik vältida,” näitlikustas ta.

Et ka toidukullerite kättesaadavus on erinevate teenuste tõttu paranenud, võib paljudele tulla üllatusena, kui suur summa tegelikult kojutellimustele läheb – piisab paarist tellimusest ja ongi kolmekohaline summa koos. Samas peaks väljaminekute puhul vaatama tõsiselt otsa ka kulutustele, mida annaks optimeerida.

“Ka näiteks lemmiklooma puhul tasub mõelda, kas pikaajaliselt on rahakotile kasulikum, kui sõlmitakse lemmikloomakindlustus, või kogutakse teatud summat eraldi juhtudeks, mil seda võiks vaja minna. Seega julgustan kindlasti enda kulutustega erinevaid lahendusi proovima, kuna niiviisi saab hea ülevaate, mis tegelikult töötab sinu eelarve kasuks ja mis kahjuks.”

Ehkki väiksemate kulude ülevaatamine aitab väga palju kaasa, ei saa Ilkevitsi sõnul üle ega ümber möödapääsmatutest kuludest, mis kipuvad sageli olema just kolme- või neljakohalised arvud. “Kõige suurema mõju kulude planeerimisele annavad just kõige suuremad investeeringud nagu korter või autoliising, seda enam, et intressimäära tõus mõjutab praegu mõlemat. Kui inimesel õnnestub alandada kinnisvaraobjekti hinda või laenuintressi, siis annab see rahakotile kindlasti suurema mõju kui see, et loobutakse näiteks kohvi ostmisest,” näitlikustas ta.

Seega võiks pankadega julgelt läbirääkimisi pidada. “Pangad võivad pakkuda väga erineva intressiga kodulaenu, mistõttu võib ühe ja teise pakkumise vahe tulla pikemas perspektiivis isegi mitme tuhande euro suuruses summas. Lepingumuudatusi ja laenu refinantseerimist tehakse jätkuvalt ning kui see aitab kulutusi kontrolli alla saada, tuleb see ju ainult kasuks.”

Eesmärk kulutada vähem igakuistest sissetulekutest

Raha säästmiseks ja kulude kontrollimiseks on Ilkevitsi sõnul mitu erinevat võimalust. “Saadaval on mitu erinevat telefonirakendust, samuti näeb kulude jagunemist internetipangas. Samas kasutab üks hulk inimesi endiselt ka Exceli tabelit, mis pole samuti halb lahendus, kui just selline ülevaade annab kõige parema pildi – igaüks leiab endale sobiva võimaluse, kuidas rahakotil silma peal hoida,” julgustas ta.

Realistlike eesmärkide seadmine on eksperdi hinnangul väga oluline, kuna see aitab püsivalt reel püsida ning takistab mõttetult raha kulutamist sinna, kuhu seda tegelikult tarvis panna ei ole.

“Kui ükskord on juba säästmisega alustatud ning hoitakse järjepidevust, siis see on heas mõttes nagu pisik, mida enam välja ravida ei õnnestu. Iga inimene määrab endale ise eesmärgid, mille poole püüelda, ja inimene on juba siis võitnud, kui tema kulutused on väiksemad kui sissetulekud. See on väga hea eesmärk, mille poole püüelda ja kui seda suudetakse teha, ollakse finantsvabaduse poole teel,” sõnas Ilkevits lõpetuseks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.