Viimastel aastatel on Eesti ettevõtted pidanud kokku puutuma suure hulga majanduslike ja geopoliitiliste ootamatustega ning neist tingitud finantsriskidega, mis on kohati ka realiseerunud. Luminor Marketsi tiimijuhi Kert Koppeli sõnul on teatud riske võimalik maandada ning seeläbi oma ettevõtte tulevik enda jaoks nähtavamaks muuta.
Koppeli sõnul on viimastel aastatel valmistanud ettevõtetele lisaks koroonapandeemiale ja Ukrainas toimuvale sõjale palju peavalu ka mitme finantsriski realiseerumine. „Vähesed meist nägid paar aastat tagasi ette intressimäärade tõusu tänaste tasemeteni, Põhjamaade valuutade olulist nõrgenemist euro suhtes ning pöörast volatiilsust tooraineturgudel,“ loetles Koppel. Ta lisas, et seda kõike ei osanud oodata ka kogenud analüütikud.
Siiski on Koppeli sõnul ettevõtetel võimalik teatud riske erinevate instrumentidega maandada ning seeläbi ettevõtte tulevikuväljavaade enda jaoks selgemaks muuta. Siinkohal toobki ta lühidalt välja kolm tüüpilist finantsriski ja nende maandamise võimalused:
- Intressirisk – lõviosa Eestis väljastatud laenudest on seotud euriboriga. Euribori määrade tõustes intressikulu suureneb ja langedes intressikulu väheneb, mis tähendab, et pikaajalist laenu võttes on üsna raske täpselt ette ennustada oma tulevasi intressikulusid. Mõned äriprojektid ei oleks paraku enam elujõulised, kui intressikulu ületab teatud lävendi. Siinkohal on lahenduseks erinevad intressiderivatiivid nagu intressi-swap, intressi-cap ja intressi-collar. Nende instrumentide abil on võimalik fikseerida või piirata oma makstavaid intressimäärasid mitmeteks aastateks ette ja sellega parandada oma tulevaste rahavoogude selgust.
- Valuutarisk – tihti sõlmivad Eesti eksportivad ja importivad ettevõtted oma müügi- ja ostulepinguid mõnes välisvaluutas, samas kui Eestis on kohapeal ettevõtte baasvaluutaks euro. Sõlmides lepingu oma toodangu või teenuse müügiks mõnes välisvaluutas ei saa aga eeldada, et lepingu sõlmimise ja reaalse tasumise hetkel on valuutakurss samal tasemel. Seega valuutariski mitte maandades tuleb küsida endalt, kas oleksid nõus oma toodet või teenust müüma näiteks 10% odavamalt kui algselt eeldasid ja oma arvutusi tegid. Kui see perspektiiv on mõnevõrra hirmutav, siis läbi FX forward instrumentide on võimalik oma tuleviku välisvaluuta laekumiste ja maksete kursse fikseerida juba varakult ette ning oma plaanid nende järgi teadlikult seada.
- Toorainerisk – mõnevõrra vähem levinud on Eesti ettevõtete seas tooraineriski peale mõtlemine ja sellega tegelemine. Toorainete hinnamuutused turgudel on paraku üsna ootamatud ja võivad ettevõtte omatoodangu sisendhindu oluliselt mõjutada. Mitmete laialt levinud toorainete nagu erinevad kütuseliigid, metallid, põllumajandussaadused jne tuleviku hinnariske on aga võimalik maandada läbi toorainederivatiivide.
Koppel lisas, et nagu neist kolmest finantsriski lühitutvustusest võib järeldada, on ettevõtted silmitsi suure hulga täpselt prognoosimatute teguritega, millest mitmeid on siiski võimalik läbi erinevate finantsinstrumentide endale nähtavamaks muuta. „Hindade, kursside ja intresside fikseerimine annab suurema läbipaistvuse keskpikaks tulevikuks ning võimaluse paremini hinnata oma äriplaanide elujõulisust,“ rääkis Koppel. Ta lisas, et oma finantsriskide maandamata jätmist võib võtta kui spekuleerimist, sest niiviisi jäädakse avatuks turuhindade muutustele.
Koppeli sõnul tasub ettevõtetel finantsriskide maandamise võimaluste kohta uurida kindlasti rohkem lisainfot ning huvi ja individuaalse nõustamise soovi korral pöörduda panka ning küsida spetsialistilt sellekohast nõu.
