Maailmamajanduses valitsevad trendid ei jäta puutumata ka pensionifonde. Luminori pensionifondide fondijuhi Vahur Madissoni sõnul saavutatakse intressitipud tõenäoliselt just käimasoleval aastal ning see mõjutab ka pensionifondide käekäiku.
Maailmamajanduse trendid mõjutavad ka pensionifonde
Kuivõrd pensionifondid investeerivad rahvusvahelistele finantsturgudele, mõjutavad seal toimuvad arengud otseselt ka fondide käekäiku, seda nii lühi- kui ka pikaajalises vaates. “Praeguse olukorra kirjeldamisel ei saa mööda koroonapandeemiast, kuna praegused trendid ja väljakutsed on suuresti saanud alguse juba sealt,” ütles ta alustuseks.
Nimelt liigub maailmamajandus tsükliliselt, millele on iseloomulik kasvu- ja langustrendi vaheldumine. “Kui majandus üle kuumeneb, proovivad keskpangad seda intressi tõstmisega pidurdada ning sellega inflatsiooni allapoole tuua – seeläbi kohaneb majandus uuesti ning tsükkel liigub omakorda allapoole.”
Kuivõrd majanduses on pakkumine nõudlusest inertsem ning nõudlus võngub suuresti pakkumise ümber, siis koroonapandeemia ajal hakkasid ootamatult korraga kahanema nii nõudlus kui ka pakkumine. “Stiimulite väljatöötamisel tuli nõudluse pool küll tagasi, kuid katkenud tarneahelate tõttu ei suutnud turud siiski sellega kaasa tulla – tagajärjeks kiire inflatsioon, mille tulemusel tekkis suur kaupade puudus ja hinnatõus,” rääkis Madisson.
Hetkel on fondijuhi sõnul käimas nn teine episood, mille käigus püütakse inflatsioon kontrolli alla saada. Seejuures võib juba näha küll positiivset trendi ehk tarneahelate taastumist ja kohanemist, kuid märksa rohkem peavalu tekitab inflatsiooni püsivus. “Kui inflatsioon juba pead tõstab, on temaga üksjagu tegemist – see on kindlasti tänasel päeval kõige suurem väljakutse. Kuna inflatsiooni ohjeldamine on üsna keeruline, võib normaalse olukorra taastumiseks minna aastaid.”
Esmatarbekaupadel ja tervishoiul on hea aeg
Mõistagi puudutavad need tegurid ka pensionifondide käekäiku: nii on kõrge inflatsioon toonud ka kõrgemad intressimäärad, mis tähendab, et praegune hetk on soodne aeg madalama riskiga fondidele, mis investeerivad peamiselt võlakirjadesse.
“Aktsiate puhul on näha kõrgemate intressimääradega konkureerimist. Pikas perspektiivis on aktsiatel kõrge inflatsiooni oludes suhteliselt hea väljavaade, võrreldes seisva raha või võlakirjadega, sest ettevõtted tõstavad sellistes oludes oma kaupade ja teenuste hindu ning see maandab aktsionäride jaoks inflatsiooniriske. Samas võlakirjade puhul on tulusus lunastamiseni enamasti fikseeritud,” kirjeldas ta.
Kõrgete intresside ja kõrge inflatsiooni tõttu aeglustuv majanduskeskkond on igati soodne pinnas esmatarbekaupadele, tervishoiule ja kommunaalteenustele. “Kui kestvuskaupade ostusid lükatakse ostuvõime kahanemisel pigem edasi, siis tarbekaup on paratamatu osa inimese igapäevaelust ning nende tootjate poolne hinnatõus võetakse tarbijate poolt paremini vastu. Seetõttu on need sektorid kõrge inflatsiooni ja aeglustuva majanduskasvu ajal ka ajalooliselt head tootlust näidanud,” tõi ta välja. „Kuid finantsturg on ettevaatav ja on märke valmistumisest järgmiseks faasiks, kus inflatsioon on taandunud ning intressid madalamal“, lisas ta.
Intressitõusu tippu näeme aasta teises pooles
Praeguste oludega tuleb kohaneda ka pensionifondidel ning Madissoni sõnul on see üleminekuperiood tänaseks suuresti möödas. Küll aga on selle tõttu muutunud erinevate varaklasside vahelised seosed ja nende omavaheline dünaamika.
“Kui varem hajutasid võlakirjad ja aktsiad üksteist ning pehmendasid turgude kõikumisi, siis praegustes oludes on näha, et nende hinnad tõusevad ja langevad koos. See sunnib otsima uusi alternatiive, kuidas pensionifondides riske maandada. Pikas perspektiivis peaksid turud siiski normaliseeruma.”
Tavapärasest teistsugused majandusolud võivad Madissoni sõnul otseselt mõjutada ka üksikinvestorite otsuseid – kui ebatraditsiooniliselt käituvas olukorras tuntakse end ebakindlamalt kui varem, ei tasu investeerimist pausile panna, vaid mõelda näiteks pensionifondi peale, mida juhivad erialaste teadmistega spetsialistid.
“Kui praegu võib üksikinvestoril päevatöö kõrvalt kuluda väga palju vaba aega ja energiat analüüsile, siis pensionifonde juhivad oma ala eksperdid, kes tegelevad nende küsimustega iga päev, hommikust õhtuni. Unerahu mõttes on pensionifondi investeerimine kindlasti kasulik otsus – miks mitte paigutada suurem osa varast fondi ning selle kõrvalt investeerimisega väiksemas mahus edasi tegeleda?” rääkis ta.
Kuivõrd käesolev aasta tuleb Madissoni hinnangul eelmisest mõnevõrra parem, ennustab ta, et ka intressitipud saavutatakse just sel aastal. “Aktsiaturud on ettevaatav mehhanism, mis tähendab, et tegelikke sündmusi ennetatakse umbes kuus kuud ette. Võib ennustada, et intressitõusu tipp jääb sellesse aastasse. Kui aga inflatsioon ühes intressidega taas alanema hakkab, tähendab see tulevikus head uudist nii aktsia- kui võlakirjainvestoritele,” sõnas ta.
