Pensionifondide valik on Eestis mitmekesine ning igaüks leiab endale vanusest, riskitasemest või põhiväärtustest lähtuvalt parima võimaliku fondi. Küll aga võivad pensioniks kogumisega seotud põhitõed vajada teinekord ülekordamist ja meeldetuletamist – üks oluline tegur puudutab Luminori pensionifondide fondijuhi Vahur Madissoni sõnul kindlasti just pensionifondi tootlust, mille põhjal sageli pensionifondi valik tehakse.
Pole olemas ühtset standardit
Vahur Madissoni sõnul ei näe erinevate teenusepakkujate juures võrdlevat teavet tootluse kohta alati ühtemoodi – nii võibki juhtuda, et mulje ühe või teise pensionifondi edukusest võrdlustes võib märkimisväärselt erineda.
“Väga sageli tutvustatakse potentsiaalsele kliendile erinevaid ajaperioode selleks, et näidata, kui edukas üks või teine fond selle jooksul olnud on – seega võib arusaamatus väga kiiresti tekkida, kuna ühel juhul võib-olla räägitakse viimase 10 aasta tootlusest ja teise puhul tootlusest alates asutamisest,” kirjeldas ta.
Siinkohal soovitab Madisson pöörata tähelepanu sellele, et pensionifonde tuleks võrrelda samadel alustel. Kui seda ei tehta, siis on võrdlus kasutu ja eksitav. “Oluline on veenduda, et pensionifondide andmed oleksid esitatud võrdsetel alustel: millisest perioodist me täpsemalt räägime, kas vaadeldakse kogutootlust või tootlust aasta baasil ning kas need pensionifondid on investeerimispoliitika osas sarnased,” tõi Madisson näiteid.
Seetõttu soovitab Vahur Madisson pensionifondidega tutvuda Pensionikeskuse veebilehel, kus erinevad pensionifondid on koondatud ühtsesse tabelisse võrdsetel alustel. “Seal saab pensionifondidest kõige objektiivsema pildi, kuna omavahel on võimalik võrrelda tootlust kindla ajaperioodi vältel. Samuti saab välja sõeluda kindla riskitasemega pensionifondid,” kinnitas ekspert.
Lisaks tasub end aegsasti kurssi viia nii investeerimise põhitõdede kui ka rahatarkuse aspektidega. “Väga hea võimalus selleks on Finantsinspektsiooni tarbijaveeb minuraha.ee, kuhu on koondatud väga vajalik info, mis aitab vastata ka pensionifondi ümber tekkivatele küsimustele.”
Kahekohaline aastane tootlus on liiga optimistlik
Kindlasti tasuks pensionikogujal olla tähelepanelik, kui räägitakse pensionifondi oodatavast tootlusest. Tootluse kohta on keelatud jagada lubadusi ning eelmiste perioodide tootlus ei garanteeri järgmiste perioodide tootlust. “Investeerimine finantsturgudele on seotud riskidega, mis võivad realiseeruda ootamatult. Seetõttu on fondi oodatav tootlus alati seotud määramatusega ja seda võiks kirjeldada pigem läbi erinevate tõenäosustega stsenaariumite.”
Kuid tuginedes finantsturgude ajaloole, kahaneb määramatus investeerimisperioodi pikenedes. Seetõttu on abiks võimalikult pika ajaloolise perioodi kasutamine. “Üldiselt on aastakümneid kestvate investeerimisperioodide puhul aktsiaturgudele investeerimine andnud parimaid tulemusi kui võlakirjad ja hoiused. Kuid aktsiaturgude pikaajalised tootlused sellegipoolest ei küündi aasta baasil üle 10%. Kui keegi ütleb, et pensionifondilt oodatakse näiteks 20-protsendilist tootlust, siis paraku on see liiga optimistlik ootus ja kliendile ei tohiks sellist muljet jätta – tasuks vastu küsida, millisest perioodist me räägime,” sõnas Madisson.
Nimelt näevad regulatsioonid ette, et pensionifondi tulemuste avaldamisel esitatakse keskmine tootlus aasta baasil viimase kahe-, kolme- ja viie kalendriaasta kohta. “Tulemused on annualiseeritud ehk võrreldakse, kui palju on kõnealune pensionifond keskmiselt aastas tootlust näidanud. Lühemat perioodi kui üks aasta ei annualiseerita.”
Kuigi möödunud aastal leidus pensionifondide turul ka fonde, mille tootlus ületas kohati 20%, tuletab Madisson meelde, et see on pigem harvaesinev ning kindlasti ei saa olla aastaid kestev. “Aktsiaturgude pikaajaline oodatav tootlus jääb erinevate analüütikute sõnul reeglina 5–10% vahele, mis on aluseks riskantsematele kuni 100% aktsiatesse investeerivatele pensionifondidele, millele omakorda lisanduvad fondi jooksvad kulud,” täpsustas ta.
Millal tasub pensionifondi vahetada?
Ehkki pensionifondide puhul pole olemas universaalset ehk kõigile samamoodi sobivat fondi, tasuks Madissoni sõnul kaaluda fondivahetust ennekõike siis, kui valituks osutunud pensionifond ei vasta investori riskitasemele ehk pole kooskõlas tema elukaarega. “Kui nooremapoolne investor kogub liiga konservatiivsesse fondi, on see kindlasti häirekell, mille põhjal tuleks kaaluda fondivahetust,” ütles Madisson.
Järgmisena tuleks fondivahetust kaaluda pensioniea lähenedes. “Elukaarest edasi liikudes võiks riske maha võtta ja suunata vahendid veidi rahulikumasse fondi. Samuti võib teinekord tekkida inimlik vajadus pensionifondi vahetamiseks kas tervislikel või muudel põhjustel – kui see muutus on ette näha, siis enne raha väljavõtmist tasub samuti madalama riskitasemega fondi peale mõelda.”
Kui inimene pole oma pensionifondiga rahul või tal on tekkinud küsimusi, tasub kindlasti konsulteerida teenusepakkuja esindaja ehk nõustajaga. “Pensionikogujale võib valmistada küsimusi nii tootluse kui ka raporteerimisega seonduv. Seega julgustan julgelt pöörduma ja nõu küsima, kui selleks vajadus tekib,” sõnas Vahur Madisson lõpetuseks.
Investeeringud pensionifondi võivad osakuomanikule tuua nii kasumit kui kahjumit ning pensionifondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ja kasv ei ole garanteeritud. Tutvu pensionifondi põhiteabe dokumentide ja prospektiga. Vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Pensionifondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet pensionifondi järgmiste perioodide tootluse kohta.
