Inflatsioon ja sellest tingitud intressimäärade tõus on avaldanud mõju ka inimeste maksevõimele, mistõttu tuleb kodulaenu võtmisel jääda realistlikuks ning mõelda, kas laenukohustust ollakse ikkagi võimeline teenindama või mitte. Kuid milliste parameetritega võiks eneseanalüüsi puhul arvestada ning millist rolli mängib töötasu, selgitab Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane.
Sinu kodu maksumus = viie aasta sissetulek
Kuigi kodulaenu puhul saab maksimaalse laenusumma välja arvutada kalkulaatoriga, kehtib Tanel Rebase sõnul lihtne rusikareegel. “Sinu kodu maksumus võiks olla sinu viie aasta sissetulek – siin pole teisi parameetreid või kalkulaatoreid vajagi, seda enam, et see rusikareegel peab endiselt paika ka pärast intressimäärade tõusu,” sõnas ta.
Pangad vaatavad Rebase sõnul ennekõike potentsiaalse laenuteenindaja rahaliste kohustuste ja sissetulekute suhet (debt-to-income ratio – ingl). Paljudes pankades, sealhulgas Luminoris kehtib kuldreegel, et kodulaen võiks moodustada kuni 40% sissetulekutest. Sellegipoolest tuleb siin arvestada inimese palgatasemega, mistõttu ei pruugi see loogika alati pädeda.
“Kui inimese netosissetulek on 2000 eurot, peab igal juhul paika reegel, et tema laenukohustus võiks moodustada maksimaalselt 40% sissetulekust ehk 800 eurot. Küll aga ei päde see reegel oluliselt väiksema sissetulekuga laenutaotleja puhul: kui inimese igakuine töötasu on näiteks 1000 eurot netos, siis tuleb arvesse võtta ka teist parameetrit: positiivset likviidsust ehk vaba raha hulka pärast igapäevaseid kulutusi,” selgitas ekspert.
See tähendab, et olukorras, kus hinnad on tuntavalt tõusnud ning mõjutanud oluliselt inimeste väljaminekuid, on laenu teenindamine teatud juhtudel raskendatud. “Kui inimene teenib netos 1000 eurot ning pank arvestaks laenu teenindamisel 40% reeglit, jääks inimesele teisteks kulutusteks kätte vaid 600 eurot – praegustes tingimustes on väga raske sellise summa eest ära elada, mistõttu võib pangalt tulla taotlusele negatiivne otsus,” rääkis Rebane.
Pangad olid teadlikult konservatiivsed
Siiski võib inimestes tekitada skeptitsismi kõrgenenud euribori valguses suurenenud laenumakse, mis on samuti paljude eestlaste väljaminekuid mõjutanud – nimelt võib selle olukorra valguses tekkida tunne, justkui inimeste laenuvõimekust on seni alahinnatud. Siinkohal tuletab ekspert meelde, et pangad on alati olnud laenuvõimekuse hindamisel võimalikult konservatiivsed.
“Tänane olukord on näidanud, et pangad on teinud õigesti, arvestades inimese laenuvõimekuse arvutamisse ka väikese puhvri – nimelt oleme arvutusi teinud alati 6% intressimarginaaliga, millest on täna saanud karm reaalsus.”
Kui veel mõni aeg tagasi tundus nii kõrge euribor ebareaalne, siis tänaseks on sellest saanud reaalsus. “Praegune olukord kinnitab, et konservatiivsem hoiak oli igati asjakohane,” kommenteeris Luminori eraisikute panganduse juht. Just selline ettevaatusabinõu on paljusid laenuteenindajaid uues majanduskeskkonnas kaitsnud.
Proovi laenusumma kõrvale panna
Kuid milline võiks igakuine laenumakse siis olla? Maksimaalse laenusumma kalkulaator annab 1000-eurose palga puhul vastuseks 315 eurot. “Mida kõrgem on inimese sissetulek, seda suurema tõenäosusega rakendatakse 40% reeglit, kuna vaba raha hulk on suurem ning seetõttu on suurem ka kindlustunne, et inimene on laenu teenindamisel võimeline säilitama harjumuspärase elustandardi,” sõnas ta.
Kuigi maksimaalse laenusumma kalkulaator arvutab välja potentsiaalse kinnisvaraobjekti maksumuse, võiks igaüks enese laenuvõimekust ka ise hinnata. “Kui tegemist on esimese kodulaenuga ning summa, mis laenu teenindamisele kuluks, on teada, soovitan paar kuud proovida elada nii, et laenu teenindamiseks vajaminev summa pannakse kõrvale. See annab hästi aimu, kas sellise kohustuse teenindamine on reaalne või mitte,” soovitas Rebane.