Petturite võidukäik kestab edasi ka 2024. aastal: kui aasta algus tõi kaasa pettuste arvu väikese languse, siis veebruar eesotsas valentinipäevaga oli soodne pinnas armupettuste kasvuks. Luminori pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik tõdes, et kuigi pank teeb omalt poolt kõik, et pettusi tõkestada, on ka petturite küüsi langenud inimesel oluline roll nii pettuse tuvastamisel kui sellest teada andmisel.

Ohvriga luuakse usalduslik side

Kui möödunud aasta lõpus toimunud ostupühad tõid kaasa ka pettuste arvu suurenemise, siis jaanuar oli Kiige sõnul veidi rahulikum. Siiski on petturite käed-jalad taas tööd täis, kuna veebruar ja lähenev kevad annavad mõningase hoo sisse armupettustele.

“Armupettused ei ole statistiliselt pettuste seas kõige sagedasemased, aga neid tuleb ette periooditi. Võimalikke skeeme on palju erinevaid: näiteks langetakse selliste petturite küüsi, kes lähenevad vastassoost inimesele sotsiaalmeedias, loovad ohvriga näilise usaldusliku sideme ning lõpuks läheb asi nii kaugele, et hakatakse rääkima kokku kolimisest ja abiellumisest. Sellise armusuhte pinnalt on kahjuks lihtne ohvrit ära kasutada ja temalt raha välja petta,” kirjeldas Kiik.

Samuti puutuvad inimesed petturitega kokku kasutatud esemete müümisel ehk erinevatel ostu-müügiplatvormidel. “On üsna tõenäoline, et kui panete mõne eseme näiteks Facebooki Marketplace’i müüki, siis teie poole pöördub vähemalt üks pettur.”

Kiige sõnul on viimasel ajal tõusnud ka õngitsus- ja investeerimispettuste arv. “Inimesed tahavad järjest rohkem investeerida ja finantsvabaduse poole liikuda. Kui keegi pakub investeeringute eest erakordselt head tootlust, millega konkurendid võistelda ei suuda, siis võiks see igal juhul inimese peas häirekella tööle panna,” hoiatas spetsialist.

Teadlikkus aitab pettusi tõkestada

Pettuse ohvriks langenud inimene peaks igal juhul teavitama nii panka kui ka politseid, kuid pettuste tõkestamise spetsialist märgib, et kaotatud raha ei pruugi sellegipoolest tagasi saada. “Pank teeb omalt poolt kõik selleks, et klienti aidata, kuid sageli tuleb siiski leppida sellega, et pettuse tõttu kaotatud raha on läinud,” tõdes Kiik.

Põhjus, miks petturid vabalt tegutseda saavad, on väga lihtne – nimelt on sageli just ohver see osapool, kes petturite tegevusele pahaaimamatult kaasa aitab, vajalikud tehingud teostab ja kõik nupuvajutused teeb. “Teadmatusest tehtud tegevused paraku ei jäta endaga kaasa toomata tagajärgi,” lisas ta.

Samuti kiputakse kolmanda osapoolega jagama personaalseid turvakoode. Kiik tuletas meelde, et turvakoodid on turvalised vaid siis, kui need on võõraste silmapaaride eest kaitstud. “Kuigi autentimine on järjest turvalisem, tuleb hoolega kaitsta turvakoode ehk PIN1 ja PIN2 koodi. PIN1 koodi sisestamine tähendab, et inimene on oma isiku tuvastanud. PIN2 toimib nagu digitaalne allkiri, millega on võimalik makse kinnitada. Kui inimene on mõlemad koodid sisestanud, annab ta sisuliselt nii nõusoleku kui ka allkirja.”

Kuivõrd petturid kasutavad ära inimeste kergeusklikkust ja naiivsust, juhib Luminori spetsialist tähelepanu vanale tõele: enne mõtle, siis tegutse. “Kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, tasub hoolikalt mõelda ja kaaluda, kas mul on sellist olukorda varem esinenud, kas mulle on varem midagi sellist pakutud ja kas see kõik on ikka tõsi, mida teine inimene mulle pakub,” rõhutas Kiik.

Tähtis roll on ka inimese teadlikkusel ja kriitilisel mõtlemisel. “Kindlasti tasub pettuste kohta rohkem uurida, tutvuda levinud petuskeemidega ja mõelda, kuidas ise sellises olukorras käituda. Pangad teevad omalt poolt kõik selleks, et pettusi tõkestada, kuid suur roll on ka inimesel endal – teadlikult tegutsedes õnnestub pettuste tõkestamine paremini,” sõnas Veiko Kiik lõpetuseks.