Kuidas läks pensionifondidel? Ekspert võtab aasta kokku

Novembris ehk üsna hiljuti leidis aset ka kolmas aktsiaturgude tõus, kuid kas sellele järgneb samuti langus, näitab aeg.Foto: Shutterstock

Lõppev aasta möödus finantsturgudel eelkõige kõrgete intressimäärade keskkonnas koos edasilükkunud lootustega intresside alanemise osas. Ehkki loodetud leevendust veel tänaseks saabunud ei ole, kinnitab Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson, et uus algav aasta võiks kaasa tuua ka kauaoodatud leevenduse intresside osas.

Palju vastutuult ja rohkelt katsumusi

Madisson kinnitab, et nii teise kui ka kolmanda samba pensionifondide tootlused on olnud aasta algusest saadik positiivsed ning osaku hinda kasvatanud. “Kuigi aasta lõpuni on veel veidi aega jäänud, siis aktsiatesse investeerivad pensionifondid on osakute hinda kasvatanud ligi 10% ning ka võlakirjafondid on aasta algusest 4–5% ehk igati ootuspärast tootlust teeninud,” kinnitas ta.

Siiski ei saa lõppevat aastat kirjeldada kui stabiilse ja ühtlase tõusuga perioodi. “2023. aasta algas suhteliselt ootamatu majanduse jahtumisega Hiinas, mis globaalmajanduse kasvuootusi olulisel määral mõjutas. Ka keskpankade intressimäärade tõstmine on olnud suhteliselt järsk ning tagantjärele näeme, et vaid vähesed julgesid prognoosida, et intresse niivõrd lühikese aja jooksul ja nii palju tõstetakse,” sõnas Madisson.

Seega on nii majandustele kui ka finantsturgudele osaks saanud küllalt palju vastutuult ja katsumusi. “Küll aga võib öelda, et globaalmajandus tervikuna on vastutuulele üsna hästi vastu pannud ning kõrgema intressitasemega on siiski toime tuldud,” lisas ta.

Loodetud intresside langetamine lükkus edasi

Kui aktsiaturgudel võis aasta jooksul näha kahte suurt tõusu ja langust – üks neist leidis aset kevadel ja teine kesksuvel –, siis mõlemal korral järgnes tõusule ka kiire langus, mis on olnud ajendatud ühest ja samast asjaolust. “Kuna turud ootasid, et intressitõus on ehk nüüd lõppenud ja keskpangad alustavad üleminekuperioodi langetamise suunas, oli ootus siiski mõlemal korral ennatlik.  Karm rahapoliitiline hoiak jätkus ja turgudel tuli end jälle allapoole korrigeerida,” selgitas ta.

Novembris ehk üsna hiljuti leidis aset ka kolmas aktsiaturgude tõus, kuid kas sellele järgneb samuti langus, näitab aeg. “Paistab, et inflatsiooni aeglustumine on peamistes majanduspiirkondades tugeva trendiga, mis võimaldab keskpankadel rahapoliitika suhtes veidi pehmemaks muutuga. Rohkem kui varem on võimalusi, et intresse võiks järgmisel poolaastal lõpuks ka langetada.”

Kes olid võitjad, kes kaotajad?

Finantsturge mõjutas lõppeval aastal tugevalt ka tehisintellekti ehk AI revolutsioon. “Kui kevadel see tehnoloogia masstarbimiseks välja toodi, viis see tehnoloogia- ja kommunikatsioonisektori aktsiaid jõudsalt ülespoole ning need kaks sektorit on teistest sel aastal märksa kiiremini tõusnud,” rääkis fondijuht.

Lõppev aasta ei olnud nii edukas intressitundlikele majandussektoritele, kus tegutsetakse suure laenukoormusega ning projektid on pika tasuvusega. “Intresside tõus on mõjutanud roheenergiasektorit, kus finantseeritakse projekte võõrvahenditega ja on pikad tasuvustähtajad. Siiski moodustavad need ettevõtted väikese osa aktsiaturgudest, mistap ei oma need üldpildile nii suurt mõju,” lisas Madisson.

Mida toob 2024. aasta finantsturgudele?

Kuivõrd käesolevat aastat võiks iseloomustada kui mäest üles rühkimist, ennustab Luminori fondijuht, et uus aasta võiks turgudele kaasa tuua oodatud leevenduse. “Kui inflatsioon aeglustub oodatud tempos, siis võiks keskpangad järgmise aasta keskpaigas teha oodatud intressilangetusi. Seega on ootus, et majanduskeskkond läheb ettevõtete jaoks kergemaks, mis võimaldab teha uusi arenguplaane, investeerida rohkem ning elavdada majandust”

Riskiks on ajalooliselt sagedased episoodid, mille käigus keskpangad eelistavad intresse liiga kaua ja liiga kõrgel hoida, jäädes kursimuutusega hiljaks ja tekitades majanduses järsu kukkumise. “Võib juhtuda, et 2024. aasta esimene poolaasta on pigem heade uudiste ootuste aeg, aga kui kõrgete intresside mõju kestab liiga kaua, võivad kahjud avalduda aasta teises pooles,” selgitas Madisson.

Siiski usub fondijuht, et algav aasta tõotab tulla kokkuvõttes siiski positiivsete arengutega. “Usun, et varaklassidel tuleb positiivne aasta, globaalmajanduse järsku ärakukkumist suudetakse vältida, intressid alanevad, mis loob turgudele soodsa pinnase,” sõnas ta lõpetuseks.

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.