Pensioniks kogumisel on võimalik valida nii erinevate fondide kui ka teiste võimaluste vahel. Ehkki igaüks kogub pensioniks oma võimaluste piires, tasub olla kursis süsteemis peituvate võimalustega, mis võimaldavad sinu panust maksimeerida. Ent milline võiks olla pensioniks kogumise ideaalplaan? Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson selgitab.
Harjumused loovad vajaliku rutiini
Pensioniks kogumise puhul on kõige olulisem roll headel harjumustel – see tähendab, et kogumine võiks olla järjepidev ja regulaarne ning jääda endale jõukohaste protsentide või säästusummade piiresse.
“Ajapikku, kui elukaarel või karjääriredelil edasi liigutakse, muutuvad suuremaks ka võimalused, sealhulgas inimese töötasu. Seetõttu võiks meeles pidada, et pensioniks säästetav summa võiks moodustada teatud osakaalu ehk protsendi sinu sissetulekust, mitte kindla ja fikseeritud summa, mis aastate lõikes samasuguseks jääb,” sõnas Madisson.
Ent miks võtta olemasolevast pensionisüsteemist maksimum? Kuivõrd keskmine pension moodustab Eestis vaid ligi 40% keskmisest palgast, saab igaüks väga palju ära teha selleks, et pensionipõlv muretumalt mööda saata. Järgmised sammud aitavad pensioniks investeerimist maksimeerida.
- Võta teisest sambast maksimum
Kõigepealt tasub meelde tuletada, et teine sammas on Eestis kohustuslik alates 18. eluaastast. Alates käesolevast aastast on igal inimesel võimalik otsustada, kui suur protsent tema palgast teise sambasse koguneb: senise 2% asemel saab määra tõsta 4%-le või 6%-le protsendile, millele riik lisab omakorda 4%.
“Selleks, et jõuda Lääne-Euroopa riikides tavapärase asendusmäärani, oleks elukaare jooksul tarvis säästa umbes 15–20% sissetulekust. Teisest sambast maksimumi võtmisel on võimalik säästa 10%, mis moodustab soovituslikust piirist umbes poole,” selgitas Madisson.
Kuna Eesti pensionisüsteemi järgi on asendusmäär üks madalamaid Euroopas, ongi see olulisim põhjus, miks teise samba poolt pakutavaid võimalusi tuleks maksimeerida. “Selleks, et muretut pensionipõlve nautida, tasub kindlasti mõelda, kas teise samba sissemakset oleks võimalik tõsta,” soovitas ta.
- Võta kolmandast sambast maksimum
Kuivõrd teine sammas üksi ei pruugi olla piisav, tulebki appi kolmas sammas, mis on vabatahtlik ning kuhu järjepidevalt investeerides on võimalik pensioniks kogutavat vara suurendada. “Kui teine sammas on viidud maksimumini, võiks kindlasti mõelda kolmanda samba peale ning hoida järjepidevust.”
Kuna kolmandale sambale kehtiv 20% tulumaksusoodustus rakendub aasta jooksul tehtud sissemaksetele, mis ei ületa 15% brutosissetulekust või 6000 eurot. “Kel vähegi võimalik, võiks aasta lõpuks kolmanda samba täis laadida, et tulumaksusoodustus enda kasuks tööle panna,” soovitas ekspert.
- Loo investeerimiskonto
Kui teisest ja kolmandast sambast on võetud maksimum ning huvi investeerimise vastu suur, soovitab Vahur Madisson mõelda investeerimiskonto loomise peale. “Seeläbi on võimalik investeerimisega tegeleda eraldiseisvalt ning oma varasid mitmekesistada.”
Ehkki investeerimiseks on olemas ka teisi võimalusi – näiteks võib soovi korral mõelda ka kinnisvarale –, tasub otsuseid teha kaalukalt ning endale kõige sobivamal moel, mis aitaksid lisaks lähitulevikule kindlustada ka kaugema tuleviku.
“Investeerimine võiks olla järjepidev ja pikaajaline tegevus – seetõttu on oluline, et igaüks leiaks endale kõige sobivama viisi oma tulevikku panustamiseks,” sõnas Madisson lõpetuseks.
Investeeringud pensionifondi võivad osakuomanikule tuua nii kasumit kui kahjumit ning pensionifondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ja kasv ei ole garanteeritud. Vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Pensionifondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet pensionifondi järgmiste perioodide tootluse kohta.
