Luminori tellimusel tänavu veebruaris läbi viidud uuring näitas, et jätkusuutliku arengu strateegia on olemas juba kolmandikul väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetest. Strateegiat mitte loonud ettevõtete sõnul pole seda tehtud, kuna seni pole neil seda vaja läinud.
Uuringule vastanutest polejätkusuutliku arengu strateegiat 54% väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest (VKEdest) ning see on olemas ligi kolmandikul. Selle tegemist plaanib 13% vastanutest.
Lähiaastatel hakkavad pangad ja fondid raporteerima oma kestlike investeeringute mahtu, mistõttu puudutab see järjest rohkem ka ettevõtteid, kes ei pruugi ise olla raporteerimiskohustusega, kuid kes on laenu võtjad või investeeringute saajad.
Kohustus raporteerimisega alustada puudutab praegu börsiettevõtted ja suurfirmasid, kuid kohustus mõjutab näiteks ka nende ettevõtete Eestis asuvaid tütarfirmasid. Suurfirmadeks kvalifitseeruvad ettevõtted, millel on üle 250 töötaja. Börsil noteeritud VKEdele laieneb kohustus 2026. aastast.
Luminori jätkusuutlikkuse juhi Kadri Vunderi sõnul muutub kestliku arengu temaatika ettevõtjate jaoks aina tähtsamaks ning pangal on siin nõustajana ja muutuste finantseerijana suur roll.
„Teema on paljude ettevõtete jaoks uus ja arusaamatu, aga üheskoos saame valgustada nõudmisi, et ettevõte saaks plaani kokku panna, mida ja millal peaks ettevõte tegema hakkama kliimamõjude juhtimiseks – riskide vähendamiseks ettevõttele ja keskkonnale positiivse mõju suurendamiseks,” rääkis Vunder. „Piltlikult öeldes oleme valmis võtma ettevõtjal käest kinni ja teda läbi selle mitmetahulise teemarägastiku juhtima.”
Kuigi jätkusuutliku arengu strateegiate loomine ja enda keskkonnajalajälje mõõtmine on aasta-aastalt kasvanud, pole veel kõigil ettevõtetel sellist strateegiat. Luminori tellitud uuringu järgi on peamine jätkusuutliku arengu strateegia puudumise põhjus see, et seda pole seni vaja olnud (59%).
Rahapuudust mainis 13% vastanutest ning 12% tõi välja sobimatust praeguse ärimudeliga. Vajaliku oskusteabe taha jääb antud küsimuse lahendamine 6% vastanute jaoks. Eestlaste ja muukeelsete võrdluses on näha, et senist vajaduse puudumist rõhutavad rohkem eestlased (63% vs 42%) ja rahapuudust muukeelsed (10% vs 25%).
Samas tajuvad uuringus osalenud teema olulisust. Uuringule vastanutest peab jätkusuutliku arengu strateegia olemasolu väga oluliseks 26% ettevõtete esindajatest, oluliseks 50% ja väheoluliseks 13%. Naised valisid meestest sagedamini vastusevariandi “väga oluline” (naised 33% vs mehed 22%). Väheoluliseks või üldse mitte oluliseks peab sellist strateegiat 28% mehi ja 15% naisi, kes oma ettevõtet esindasid.
Valdav osa ettevõtetest (82%) ei mõõda oma keskkonnajalajälge. Episoodiliselt teeb seda 9%, regulaarselt 5% ning lähiajal plaanib seda tegema hakata samuti 5% vastanutest.
Uuringu viis Luminori tellimusel läbi Norstat. Uuringule vastas 250 väikese või keskmise suurusega ettevõtte esindajat üle Eesti, valdavalt tegevjuhid.
