Kuigi levinud arvamuse kohaselt on suvi kinnisvaratehinguteks kõige ebasobivam periood, kinnitavad viimased paar aastat hoopis vastupidist. See tõstatab omakorda olulise küsimuse: millisel perioodil aastas on kinnisvara müümiseks kõige soodsam hetk ning kuidas otsust kõige paremini ajastada? Vastab Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane. 

Aastaaeg mõjutab eelkõige suvilaid ja maamaju

Rebase sõnul on viimastel aastatel erakordselt kuumaks osutunud suvekuud küll erand, kuid olnud eelkõige tingitud käimasolnud turuolukorrast, mis tehingute arvu kasvu tingis. “Selline “kes ees, see mees” mentaliteet kestis kogu suve vältel, mistõttu tuli maakleritele kõnesid isegi öötundidel,” kirjeldas Rebane. 

Tänaseks on kuumus küll alanenud, kuid kinnisvara müügi ajastamisel tuleb aastaaegadel siiski veidi silma peal hoida. See puudutab eriti teatud tüüpi kinnisvara, eesotsas suvilaid ja maamaju. “Suvilate müügiks on parim hetk varakevad, kuna hea kinnisvara liigub tavaliselt veidi varem turult ära, kuna sobiv ostja leitakse väga kiiresti,” kirjeldas ta.

Suvilate puhul on tähtsaks aspektiks asukoht, mille puhul on ostjate seas rohkem ihaldatumad just mere läheduses asuvad kinnistud. “Siin tuleb arvestada, et pakkumine on nii üürimise kui ka müügi mõttes väga väike, kuna selliseid kinnistuid on väga vähe. Nõudlus on aga pidevalt kasvanud, kuna teatud sihtgrupi jaoks on muutunud atraktiivsemaks elumudel, kus sügisel, talvel ja kevadel elatakse kesklinnas asuvas korteris, ent suveks kolitakse linnast eemale,” rääkis ta.

Piirkondliku rakursi vaates võib samuti näha trende: nii lähevad kevadel ja suvel kiiresti müügiks ja üürile Pärnu ja Haapsalu korterid, samuti võib viimasel ajal näha huvi kasvamist Põhja-Eesti mereäärsete kinnistute vastu, kuhu kuuluvad näiteks Neeme, Kaberneeme, Võsu, Käsmu, aga ka Läänemaal asuv Dirhami. “Kevadel, kui muru hakkab roheliseks minema, hakkavad inimesed aktiivselt ringi vaatama ning otsima võimalusi suveperioodi möödasaatmiseks.”

Üliõpilaste seas kasvab huvi suvel

Teadlik ajastamine puudutab ka kortereid, mille sihtgrupiks on tulevased üliõpilased. “Ülikooli läheduses asuvad korterid on tudengite seas kindlasti populaarsed, mistõttu võib tõenäosus sobiv ostja või üüriline leida olla suurem just suvekuudel, mil ajutist või pikemaajalist elamispinda otsitakse,” rääkis ta.

Mõistagi tuleb siinkohal teadvustada, kas üürikinnisvara puhul soovitakse rakendada stabiilsemat üürileandmise mudelit või mitte. “Sellisel juhul pole sellistest tsüklitest lähtuda jällegi kasumlik, kuna tudengipõli ei kesta igavesti ning ühel hetkel tuleb leida uus üüriline.” Samuti on sihtgrupi puhul tegemist rahasäästlike inimestega, mis tähendab, et oodatud tootlus võib investoril saamata jääda.

Siiski ei tähenda see, et poleks võimalik leida üürilisi, kes tulevad ülikooli, ent jäävad korterisse elama aastateks, kui mitte pikemaks perioodiks. “Kui kinnisvara ise või korteri asukoht on sellised, mida üüriline armastab, siis võib juhtuda, et lahkumiseks polegi soovi. Selline kindlus ja stabiilsus on üüriinvestorile igati sobilik, kuid eks inimesi ole erinevaid ning ka investoritele ei saa ette heita, kui nad veidi teistsugust strateegiat viljelevad,” nentis Rebane.

Üürikinnisvara puhul kehtib sageli kirjutamata reegel, et renditav kinnisvara on sageli üürilise nägu ning väga palju sõltub kinnisvara väljanägemisest ja asukohast. “On teada juhud, kus omatakse kinnisvara väga prestiižses piirkonnas ning kus üürimine toimub piltlikult öeldes käepigistuse alusel – üürileandja ei pea kunagi muretsema, kas üüri makstakse või mitte, kuna üürniku puhul on tegemist sobiva ja viisaka inimesega.”

Sobiva üürnikuga vähendatakse niisiis võimalikke riske, mis üürikinnisvarasse investeerimisega kaasneda võivad. “Seega tasub kinnisvarasse investeerimisel kindlasti mõelda, millist üürnikku sinna soovitakse ning kas valitud kinnisvara vastab tema tingimustele või mitte – see on aastaajast ja müügi või üüri ajastamisest palju tähtsam tegur,” sõnas ta lõpetuseks.