Kui eelmise aasta lõpus ennustati, et jaanuaris näitab kinnisvaraturg drastilist langust, siis tänaseks võib kergendustundega öelda, et kõige mustem stsenaarium tegelikult ei realiseerunud. Kas seetõttu on põhjust positiivsemaks väljavaateks või mitte, selgitab Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane.

Euribor on saavutanud oma tipu

Rebase sõnul on kinnisvaramaaklerid tõdenud, et ootasid turult märksa suuremat langust ning tegelikkus oli kardetud põhjast märksa positiivsem. Seejuures võib eksperdi hinnangul näha mitut olulist tegurit, miks kardetud süsimust stsenaarium ikkagi ei realiseerunud.

“Ühest küljest saavad inimesed aru, et euribor on tänaseks saavutanud oma tipu ning järjest rohkem räägitakse ka juba selle langusest. Teiseks ollakse kinnisvaraga seotud otsuste edasilükkamisest väsinud ning soovitakse turule naasta, et pikalt venima jäänud otsused ära teha,” selgitas ta.

Kuivõrd ostuhuvilised olid pikalt äraootaval seisukohal, võib vajadus uue kinnisvara järele olla vahepeal veelgi suuremaks kasvanud. “Inimestel, kellel on vaja kinnisvaraga seotud otsused ära teha, soovitaksin nüüd need sammud ikkagi ette võtta, kuna ootus, et tulevikus saab odavamalt, ei ole senimaani end õigustanud.”

Huvi kinnisvara järele kasvab

Veel üks põhjus, miks inimesed vaikselt kinnisvaraturule naasevad, peitub majandusolukorras – kuigi varem kardeti, et ka Eesti majandusel hakkab minema kehvemini, pole suuri n-ö plahvatusi tänaseks toimunud ning kardetud põhjad on jäänud nägemata.

“Töötus on küll kasvanud, kuid väga aeglaselt. Palgakasv toimub samuti, kuigi väiksemas tempos. Samuti on aeglustunud ka varem kiiret tempot näidanud hinnakasv. Seega saavad inimesed hetkel oma eluga hakkama ning see tingib ka suurema huvi uue kinnisvara järele,” selgitas Rebane.

Küll aga tõi detsember endaga kaasa ruutmeetri hinnarekordi ning järsult tõusnud asjaõiguslepingute sõlmimise kasvu, mida oli Tallinna uusarenduste vaates kokku 294 (eelmise aasta kuu keskmine 165). Rebase sõnul võis selle muutuse taga olla käibemaksutõus, mistõttu sooviti vastavaid tehinguid teha veidi varem.

Uusarenduste korterid muutuvad väiksemaks

Kuivõrd järelturul müüdavate korterite hinnatase on tänaseks suuresti stabiliseerunud, ei saa eksperdi sõnul suuri muutusi prognoosida ka uusarenduste vaates – seda enam, et hinnakorrektsioon sõltub suuresti piirkonnast. Paraku on järsult vähenenud inimeste hulk, kes saavad endale uusarenduse korterit lubada ning see on omakorda mõjutanud arendajate otsuseid.

“Potentsiaalseid kliente on turul liikumas vähem ning seetõttu võib märgata, et uusarenduste kinnisvaraobjektid on taaskord muutunud veidi väiksemaks. Kui varem otsiti uusarendustest suuremaid kortereid, siis tänaseks on näiteks kahetoalised korterid keskmiselt taas 45-, mitte 55-ruutmeetrised,” näitlikustas ekspert.

Uusarenduste puhul on suuremat pakkumist ja tehingute langust näha Tallinnas, täpsemalt Haabersti ja Põhja-Tallinna piirkonnas, kus korraga on valmis saanud väga palju kortereid. “Sellest tulenevalt tuleb kinnisvaramüüjatel ostjaid veidi rohkem meelitada kui varem.”

Mida toob tänavune aasta?

Kui esimene poolaasta võiks endaga kinnisvaraturule kaasa tuua stabiilsed müüginumbrid, siis Rebane ennustab tagasihoidlikku tehingute arvu kasvu just teiseks poolaastaks – kuid seda vaid siis, kui Euroopa keskpank otsustab teha loodetud sammu ehk intressimäära langetada.

“Kui euribor hakkab juunist alanema, siis võib tehingute arv tänu sellele veidi kasvama hakata. Kuid ma isiklikult arvan, et euribori alandamine ei liigu nii optimistlikus languses, kui praegu turgudel ennustatakse – pigem järgitakse USAle iseloomulikku poliitikat ning hoitakse nn “higher for longer” strateegiat ehk intressimäära pikemalt kõrgemal tasemel,” ennustas ekspert.