Suvisel perioodil toimub kinnisvaraturul keskmisest rohkem suvilate ja maamajade ostu-müügitehinguid. Ehkki suvila võib paljude inimeste jaoks olla kättesaamatu unistus, ei tasu Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul unustada, et igasugune kinnisvara on finantskohustus ning võimalusi tuleb põhjalikult kaaluda.
Suvilast on saanud luksuskaup
Rebane kinnitab, et kõrge inflatsioon ja euribor pole suvilatest ja maamajadest huvitatud inimeste emotsioone pöördumatult mõjutanud ning hooajale iseloomulikult tuntakse kinnisvaraturul hetkel kõrgendatud huvi suvilate ja ehituslaenu taotlemise vastu. Paraku on laenu teenindamine saanud paljude inimeste jaoks ületamatuks takistuseks.
“Tõepoolest: pangad on sunnitud järjest enam andma klientidele eitavaid vastuseid, kuna turule sisenemine või teise kinnisvara soetamine on hetkel raha hinna tõusu tõttu järjest kallimaks muutunud,” tõdes ta.
Seega on suvilatest ja maamajadest saanud suuresti luksuskaup, mis tähendab potentsiaalsele omanikule ka tavapärasemast suuremaid igakuiseid kulutusi. “Seetõttu tuleb otsuseid veelgi tõsisemalt läbi kaaluda, kuna igasugune kinnisvara on finantskohustus,” toonitas Rebane.
Kiputakse ka välismaale
Eraisikute panganduse juhi sõnul kipuvad inimesed sageli alahindama maamaja või suvilaga kaasnevaid kulusid. Et soov veeta suvi linnakärast eemal on igati inimlik, tasuks alustada väiksematest sammudest – näiteks katsetada maja lühiajalist üürimist. “Kaks nädalat suvilat rentida võib esimese hooga tunduda küll väga kopsakas väljaminek, kuid see on kindlasti odavam kui terve aasta kinnisvara üleval pidada.”
“Suvila pole ju vaid suveperioodiks, vaid mõjutab inimese väljaminekuid terve aastaringi jooksul – ka panga eesmärk on taotlemise juures välja selgitada, kas inimese sissetulekud ja väljaminekud seda otsust soosivad,” lisas Rebane.
Luminori eraisikute panganduse juht kinnitas ka, et suve lõpus ja sügise alguses hoogustub eestlaste puhul sageli kihk soetada kinnisvara hoopis väljaspool Eestit. “Sügise poole laekub pangale tihti küsimusi, kuidas välismaal asuvat kinnisvara finantseerida. Ka seda saab pangaga kindlasti arutada – tuleks arvestada, et sellisel juhul peab reeglina olema Eestis lisatagatis mõne teise kinnisvara näol.”
Elementmaja suvilaks? Miks mitte
Kuivõrd viimaste aastatega on märkimisväärselt tõusnud ka ehitushinnad, on järjest populaarsemaks muutunud element- ja moodulmajad, tänu millele on ehitustegevus kolinud tehasesse. Rebase sõnul pole tegemist lühiajalise trendi, vaid ehituse tulevikuga.
“Tehases ehitamine on igati loogiline samm, kuna hinda ja tingimusi saab paremini kontrollida. Ka kliendi jaoks on sellel palju eeliseid: majaehitus kestab lühema ajaperioodi ning hinnakiri on selgemalt reglementeeritud ja kliendile arusaadavam,” märkis Rebane.
Järjest rohkem on suurenenud ka elementmajade arhitektuuriline mitmekesisus. “Aina enam on turule sisenenud tegijaid, kes pakuvad klientidele auhinnalisi arhitektuurilisi lahendusi. Kuna kättesaadavus ja valik on paranenud, on need kindlasti tegurid, mis elementmajade ehitusele hoo sisse on puhunud.”
Seega valmib majatehastes järjest rohkem ka suvilaid, mida saab kasutada aastaringselt. “Pole harvad enam juhtumid, kus inimene ostab endale sobivas piirkonnas laguneva suvila, lammutab selle maha ning paneb asemele hoopis korraliku elementmaja püsti. Mõistagi tähendab ka see aastaringset kogukulu – laenu tuleb edasi maksta ka sügisel ja talvel. Seega on tähtis, et otsused ja võimalused oleksid põhjalikult läbikaalutud ka sellises olukorras,” märkis Rebane.
