Uue aasta alguses on paras aeg üle vaadata oma rahaline seis ning hinnata, kas midagi annab alanud aastaringil rahatargemalt ette võtta – seda ka pikaajalise investeerimise ja pensioni vaates. Kuidas uude aastasse finantsteadlikumalt siseneda ning mis vajaks rahaasjade puhul kindlasti ülevaatamist, räägib Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson.
Eesmärkide poole võib liikuda väikeste sammudega
Madissoni sõnul on uue aasta algus suurepärane aeg vigade paranduseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Samuti avab see investori vaates uusi võimalusi, mis omakorda loob hea pinnase pensioniks säästmiseks. Seejuures ei tohiks end lasta häirida pealtnäha hoomamatult suurena tunduvatest eesmärkidest.
“Kuigi Arenguseire Keskuse soovituse järgi võiks keskmise palga saajal igakuine säästumäär olla 18%, et pensionipõlves mugavalt ära elada, võib see alguses tunduda ehmatavalt suur. Küll aga võiks igal aastal proovida sellele lähemale liikuda – miks mitte suurendada pensionifondi sissemakset kasvõi ühe protsendi võrra aastas?” rääkis fondijuht.
Kui aga III sambasse kogumisega pole veel alustatud, võiks rahatark inimene sellega just uuel aastal algust teha. “Alustada võib ükskõik missuguse summaga – summast olulisem on regulaarsuse saavutamine ehk järjepidevus.”
Aasta algus on hea aeg vigade paranduseks
Juba aastaid pensioniks kogunud inimese jaoks on uus aasta hea aeg vigade paranduseks ja seniste tulemuste ülevaatamiseks. “Igaüks võiks käia korra Pensionikeskuse lehel ning tutvuda informatsiooniga, mis puudutab sinu pensionifondi tootlust ja käekäiku. Siinkohal juhin tähelepanu, et kindlasti tuleks hinnata pikemat ehk vähemalt 5 või isegi 10–15 aasta tootlust, kuna see annab fondist märksa parema pildi,” juhendas Madisson.
Ennekõike on eksperdi sõnul oluline veenduda, et inimene koguks pensioni talle eakohases fondis: kui nooremas eas on aktsiatesse investeeriv pensionifond ainuõige valik, siis pensioniea lähenedes võiks pöörata pilgu võlakirjadesse investeerivate pensionifondide poole.
“Eakohase pensionifondiga kasutab investor maksimaalselt ära turu poolt pakutavad võimalused – just aktsiatesse investeerivad pensionifondid on ajalooliselt andnud pikaajaliselt suurema tootluse, seega seda võimalust tasub noorematel inimestel kindlasti kasutada.”
Kui aga pensionini on jäänud vähem kui 10 aastat, tuleks tasapisi hakata mõtlema nn rahulikuma ehk võlakirjadesse investeeriva fondi peale. “Kindlasti võiks hinnata jooksvaid kulusid, neid omavahel võrrelda ja analüüsida, kas valitud fond võiks olla aktiivse või passiivse juhtimisega. Inimesed on teadupärast erinevad – kes soovib unerahu, kes aga suuremat riski. Kuid igaühele leidub kindlasti sobiv fond,” kinnitas fondijuht.
Pensionifondi võiks raha kanda püsimaksekorraldusega
Selleks, et pensioniks kogumine mööduks sujuvamalt, on Vahur Madissonil jagada hea nipp. “Järjepidevust aitab hoida püsimaksekorraldus: kui teha pensionisambasse sissemakse automaatseks, ei pea üldse muretsema, kas pensionisambasse raha koguneb või mitte. Seda on internetipangas väga lihtne teha, seega soovitan kindlasti sellele mõelda,” sõnas ta.
Kuivõrd kiire inflatsiooni oludes on palgad paljudel ametitel tõusnud ning sellevõrra kerkis ka keskmine palk, soovitab ekspert hoolikalt mõelda, kuidas ja kuhu raha paigutada. “Kui palk on vahepeal tõusnud, võiks vastavalt tõsta ka regulaarsete pensioniks kogutavate maksete suurust. Kui säästumäära tõsta, viib see ka seatud eesmärkideni.”
Kuna aasta alguses vaadatakse paljudes ettevõtetes üle ka töötajate palgad, on järjest populaarsemaks muutunud tööandjapension – Vahur Madissoni sõnul võiks see olla midagi, millest tööandjaga rääkida võiks.
“Luminori läbiviidud uuring tõestas, et teadlikkuse osas on meil veel ruumi, kuid kui tööandjapension oleks kättesaadav, siis paljud inimesed sooviksid sellist võimalust kindlasti kasutada. Seega miks mitte rääkida sellest võimalusest ka tööandjaga?” sõnas Madisson lõpetuseks.
