Nimi Ando Kiviberg on Eestis tuttav paljudele ning mitte ainult pärimusmuusika sõpradele. Ettevõtlik mees on elu jooksul töötanud nii muinsuskaitseameti tippjuhina, Viljandi meerina ning kaasa löönud poliitikas, ettevõtlusmaastikul ja mujalgi. Millised olid aga tema esimesed töökogemused, kuidas tuli päris esimene oma palk?
Milline oli sinu esimene töökoht?
Esimene omateenitud raha tuli Ranna sovhoosi töö-ja puhkelaagrist, kus pidime põldudel köögivilju kõplama. Esimest korda sattusin vist vagude vahele, kui olin 6-7 aastane.
Kui tõsisemast, markantsemast töökogemust rääkida, siis iseseisvalt läksin tööle aastal 1981, kui NSVL kuulsaim broilerikasvataja oli saanud valmis uue ja uhke tapamaja, mis oli kusjuures varustatud moodsate Hollandist pärit seadmetega. Kõik meie küla lapsed värvati sinna tapamajja tööle, sealhulgas loomulikult ka mina.
Milliseid tööülesandeid seal täitma pidi?
Meie ülesandeks oli “esimese protsessi” läbinud kanade, ehk masinate poolt puhastatud lindude liinile riputamine. Päevas käis neid ikka terve hunnik läbi, kusjuures seda arvu näitasid seal isegi tablood seinal.
Kas oled käinud ja töötanud ka õpilasmalevas?
Käisin tõepoolest õpilasmalevas ja nimelt ühes EPT’s põllumajanduslikke maaparandusi tegemas. Näiteks tegime drenaaži ja käisime torustikku paigaldamas. Seda kõike siis 14-aastasena.
Aga kohti oli teisigi, Hiiumaal olin ühes malevas haljastusüksuses ning tegelesin nii murukülvamisega kui ka absoluutselt kõigega millega vaid oli vaja tegeleda. Samuti olen tegelenud maaparanduses põllu pealt kivide korjamisega ja ka kaldakindlustustega. Viimase puhul tegime murumätastest varinguid takistavaid ribasid, et kindlustuste ümber olevad kraavid mulda täis ei vajuks.
Kuidas kirjeldaksid maleva sotsiaalset poolt?
Tegu oli väga hingelähedase ja romantilise kogemusega. Tööd sai võimsalt vihutud, tegime heinapakke ja panime küünidesse. Tiimitöö oli korralik, aga seal juures tekkis väga soe ja lähedane tunne inimestega, kes on ka tänaseks heal järjel. Väga ühtehoidev rühm oli ning töö kõrvalt jäi kindlasti ka aega loominguliste aktide tegemiseks, justkui vabakava mõttes. Näiteks sisustasime õhtuid tantsuga.
Suvise töökoha leidmine võib olla keeruline ja noortel puudub kogemus – kust alustada? Kindlasti tasub külastada noortele mõeldud virtuaalmessi “Suveks Tööle”.
Virtuaalmess toimub 4-5. mail. Seal on võimalus leida nii palgatöö, vabatahtlik töö, praktika kui ka töövarjutamise pakkumis, jagatakse nõuandeid tööle kandideerimiseks ja saab ka otse tööandjatega suhelda. Esindatud väga paljud valdkonnad, tänavu võib näiteks leida ettevõtteid, kes pakuvad turvateenust, rannavalvet ja ka tootmist.
Mess toimub aadressil www.toomess.ee. Osalemine on kõikidele tasuta.
Tutvu Töötukassa pakutavate võimalustega siin!