Töötukassa

IT-süsteemide nooremspetsialistiks õppiv Elis: uuesti kooli minnes sain aru, et õpin ainult enda jaoks

Foto: Shutterstock.

Täiskasvanuna koolipinki naasmine on aastatega muutunud uueks normaalsuseks. Aeg, kui ühte ametit terve elu peeti, on läbi. Põhjuseid, miks uuesti koolitee ette võetakse on enamasti seotud sellega, et tahetakse olla tööturul konkurentsivõimelised, õppida midagi uut ja tunda end tööl kindlalt. 

Just sarnastel põhjustel võttis õppimisotsuse vastu ka 25-aastane Elis, kes alustas mullu õpinguid IT-süsteemide nooremspetsialisti erialal. Kust tuli soov sellist eriala õppida ja kuidas teda erialavalikul abistati?

Suureks toetuseks oli elukaaslane

Elis räägib, et pärast gümnaasiumi lõpetamist läks ta kohe edasi õppima raamatupidamist, ent üsna peagi sai aru, et pole veel päris valmis järgmiseks kooliteeks ning katkestas õpingud. Miskipärast on Eestis juurdunud arusaam, et gümnaasiumi järel tuleb minna kohe ametit õppima ja siis edasi tööle, siis tuleb leida mees ja saada kodulaen ja lapsed. Kui aga esimene koolivalik pole läinud täppi, siis tuntakse end halvasti. Mõnikord oleks mõistlik siiski korraks mõelda, mida ma teha tahan?

“Tundsin pärast mõnda aega koolis olemist, et pole jaksu kohe peale gümnaasiumit edasi uut eriala õppida, nendib ta. 

Pärast paari aastat töötamist hakkas Elis taas mõtlema õppimisvõimalustele, kuid polnud veel täiesti kindel, milline eriala just temale sobib. Viimase tõuke andis Elisele hoopiski tema elukaaslane, kes käis välja idee minna õppima infotehnoloogiat. “Ma olen alati olnud IT-valdkonnas keskmisest tugevam, aga mitte kunagi pole mulle pähe tulnud mõtet, et oma teadmisi seal veelgi enam laiendada.”

Samuti ajendas Elist õppima minema uue töökoha soov. “Sain aru, et tahan oma elus teha muud, midagi, mis mulle ka reaalselt huvi ja rõõmu pakub.” 

“Kui mul viimaks siht oli ees, kuhu suunas edasi liikuda tahan, läksin ma töötukassa karjäärinõustamisse. Koos töötukassa karjäärinõustajaga tegime tegevusplaani, kus vaatasime erinevatele erialadele sobivust ning võimalikke eriala valikuid, mida õppima minna.”

Elis tõdeb, et palju julgust õpingute alustamiseks andis töötukassa poolt pakutav tasemeõppes osalemise toetus. “Iial ei tea, kuidas tööandja sinu otsusele reageerib. Rahaline toetus tagab aga sulle vähemalt kindlustunde, kui peakski töökohaga midagi juhtuma.”

Vahepealsed aastad andsid selgema arusaama

Elis tunnistab, et tal on tegelikkuses isegi hea meel, et kohe pärast gümnaasiumit edasi õppima ei suundunud ning otsustas tööl käimise kasuks. “Mõistsin tänu sellele, et ma õpin ainult iseendale ja see muudab ka minu õppimise märkimisväärselt lihtsamaks ja meeldivamaks,” räägib ta.

Sügisest teist õppeaastast alustav Elis on enda praeguse erialavalikuga vägagi rahul ja veendunud, et tegi õige otsuse minna õppima IT-süsteemide nooremspetsialistiks. Ta soovitab ka kõikidel teistel täiskasvanutel, kes tahavad elus karjääripööret teha või omandada uusi oskusi ja teadmisi mõnel erialal, abi saamiseks pöörduda töötukassa karjäärinõustaja poole. 

Töötukassa toetab nii tööotsijate kui töötavate inimeste õpinguid kutse- ja kõrghariduses ning maksab paljudel juhtudel tasemeõppes osalemise toetust. Nii töötavad kui ka tööd otsivad inimesed saavad tööturul vajalikel erialadel õppimise eest kuus 292 eurot. 

Töötukassa toetab eelkõige just nende erialade ja ametite õppimist, kuhu on tulevikus vaja rohkem tööjõudu ning kus juba praegu sobiva ettevalmistusega töötajaid napib. Erialade valik on lai, õppida saab üle Eesti ja nii eesti kui vene keeles.

Rohkem lisainfot töötukassa pakutavast tasemeõppes osalemise toetusest saad lugeda SIIT!

Tutvu Töötukassa pakutavate võimalustega siin!

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.