Paljudes ettevõtetes töötavad terviseprobleemidega inimesed, kelle puhul ei oska kolleegid võtta seisukohta, kuidas temaga ja tema juuresolekul käituda. Oma kogemustest seoses vähidiagnoosiga töökollektiivis räägib Konkurentsiameti endine koostöö- ja tugiteenuste osakonna juht Maarja Uulits.

„Konkurentsiametil oli väga positiivne koostöö Eesti Töötukassaga, kes aitas läbi mõelda, kuidas oleks meil võimalik tervisepiirangutega töötajaid paremini toetada,” räägib Uulits. „Peamiselt oli koostöö ettepoole vaatav, soovisime tööandjana olla avatumad tervisepiirangutega töötajate värbamisel, lisaks avardada oma töötajate silmaringi erinevate erivajaduste märkamisel ja erivajadustega inimeste toetamisel. Töötukassa oli meile selles osas väga abivalmilt toeks ning aitas töötajatele suunatud infotunnis eluliste näidetega tervisepiiranguid selgitada ning rääkida avatult teemadest, mis sageli tekitavad paljudes inimestes pigem ebamugavust ja kohmetust.”

Tegelikult puutus Konkurentsiamet vähidiagnoosi juhtumitega töökollektiivis kokku ka enne koostööd töötukassaga. Aastate jooksul oli erinevaid juhtumeid, mille lahendamisega tuli tööandja koos töötajaga Uulitsa hinnangul ka iseseisvalt siiski päris hästi toime.

„Mõnel juhul oli tegemist pikema töövõimetuslehega ja pigem töökoha hoidmisega, millega kaasnes võimalikult sujuva tööellu naasmise toetamine. Püüdsime teha tööandjana kõik, et füüsiline töökeskkond oleks mugav, pakkuda võimalusel ja töötaja soovil väiksemat koormust või kodus töötamise võimalust,” räägib ta. Alati ei ole vähidiagnoosiga töötaja siiski pikemalt soovinud töölt kõrvale jääda. Sellisel juhul räägiti Konkurentsiametis koos töötajaga vastastikused ootused ja töötaja valmisolek tavakoormusel tööd jätkata läbi.

Ta lisab, et tegemist oli kõikidel juhtudel ameti enda töötajatega, kes sellise keerulise diagnoosi said, seega oli ka kollektiivi suhtumine mõistev ja toetav. „Usaldasime inimese enda hinnangut valmisolekule tööd jätkata ning olime avatud erinevatele lahendustele, mis vastastikku sobivad. Tegemist oli nii valdkonnaekspertide kui ka ühel juhul keskastmejuhiga. Töökorralduse osas olime igaks juhuks mõelnud ka varuplaani, kui töötaja siiski tervenemiseks ja ravist taastumiseks rohkem aega vajaks.”

„Kollektiivis aitasid need kogemused luua suuremat empaatiavõimet ning ma loodan, et andsid kindluse, et amet teeb tööandjana kõik, et olla osa vähidiagnoosiga inimese turvavõrgust,” räägib Maarja Uulits.

„Oluline on olla avatud nii töötaja kui tööandja poolt. Paraku ei ole keegi tervisemurede eest kaitstud, kuid sageli ei pruugi esialgu isiklikku maailma raputav diagnoos tähendada tööelust kõrvale jäämist ning koostöös on võimalik keerulist olukorda leevendada. Mõistagi on kõik inimese tervisesse puutuv äärmiselt tundlik ja isiklik teema ning seega on eriti oluline pidada eelkõige silmas inimese õigust privaatsusele ja jätta tema enda otsustada, kui palju ja mil viisil ta soovib oma tervisesse puutuvat töökaaslastega jagada. Enda kogemuse pinnalt saan aga öelda, et mida avatumalt inimene sellest räägib, seda lihtsam on ka kolleegidel teda toetada. Lisaks ei saa paraku alahinnata ka kuulujuttude huviliste panust sellesse, et levima hakkab hoopis moondunud lugu, mis tõest kaugel. Sellisel juhul kehtib pigem nõuanne võimalusel ise esimesena sõnumit kujundada.”

Töötukassa pakub terviseprobleemiga inimese tööandja nõustamise teenust

Töötukassa pakub vastavat teenust, kus nõustamise ja teavitusteenuse raames saab tööandja ülevaate, kuidas töökeskkonnas erinevate terviseprobleemidega või erivajadusega inimesi toetada. Näiteks on hea olla ettevalmistatud inimeste suhtes, kes põevad kroonilisi haigusi, nagu südame- ja veresoonkonna haigused, astma, liigeste ja lihaskonna haigused, neeruhaigused, epilepsia või diabeet. Vajadusel kaasatakse nõustamisprotsessi erialaspetsialistid.