VIDEOD | Töötukassa aitab tõhustada Ukraina tööturuameti juhtimist

Ukraina riikliku tööhõiveameti direktor Julija Žovtjak ja Eesti Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel allkirjastasid 16. mail Kiievis koostöölepingu just võšõvanka päeval ehk ukrainlaste rahvuslikul tähtpäeval, mil kantakse etnilisi tikitud rõivaid, mida nimetatakse võšõvankadeks. Seda päeva tähistatakse igal aastal maikuu kolmandal neljapäeval.Foto: Marko Mumm

Eesti Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel ja Ukraina riikliku tööhõiveameti direktor Julija Žovtjak allkirjastasid 16. mail Kiievis koostöölepingu, mille kohaselt arendatakse ja digiteeritakse Ukraina tööhõiveamet Eesti Töötukassa eeskujul, kirjutab Annika Matson Kald.

Ukraina tööhõiveameti direktor Julija Žovtjak tutvus eelmisel aastal mitmete rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) liikmetega ning lõpuks valis ta välja Eesti, et eestlased aitaksid arendada ja digitaliseerida sõjas palju kannatanud riigi tööhõiveametit. Žovtjak kommenteeris, et täna sõdib agressorriigiga 1,2 miljonit Ukraina meest. Enam kui kaks aastat kestnud sõja jooksul on tänaseks invaliidistunud ligi 100 000 meest, see tähendab kaotanud käed või jalad. Aga kui palju on veel vaimse tervise invaliide, see pole teada.

Eesti Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel kommenteeris, et ukrainlaste soov on kasutusele võtta samasugune mudel nagu Eestis, kus tööturu juhtimisse oleks kaasatud nii tööandjad, töötajad kui ka riik. “See, mis Julijat ja ka teisi juhte, kellega Ukrainas rääkisin (k.a. ILO) inspireerib, on ikkagi Eesti Töötukassa õiguslik staatus ja juhtimismudel – nimelt töötukassa avalik-õiguslik staatus ja sellest tulenev autonoomia ka eelarveliselt,” lisas Paavel.

Ukraina soovib saada Euroopa Liidu liikmeks, mis tähendab, et neil tuleb oma seadused viia kooskõlla euroliidu omadega. “Eelmise aasta lõpust alates on tegeletud projekti ettevalmistava faasiga – toimunud on online-kohtumised, mille käigus on selgeks saanud ukrainlaste ootused ja soovid selles osas, millist praktilist ja tehnilist tuge saavad eestlased neile pakkuda,” ütles Eesti Töötukassa Ukraina projekti juht Aet Trei.

Intervjuus Kiievis rääkis töötukassa juht Meelis Paavel lähemalt, kuidas Ukraina abiprojekt nendeni jõudis. Miks Eesti Töötukassa Ukraina abistamise põhjalikult ette võttis, mida tema kolleegid täpsemalt ukrainlastele õpetavad ning mida on Eesti Töötukassa inimestel ka ukrainlastelt õppida.

Teine põhjus, miks Ukraina just Eesti välja valis, oli Paaveli sõnul Eestis paari aasta eest käivitatud ja läbi viidud töövõimereform, mis kutsuti ellu selleks, et toetada vähenenud töövõimega inimeste täisväärtuslikku elu, aidates neil tööd leida ja seda hoida.

“Eesti töövõimereformi eeskujul loodab Ukraina välja arendada oma lähenemise sõjas invaliidistunud inimeste tööle aitamisel,” ütles Paavel. Ta teadis, et Ukraina pöördus vähenenud töövõimega inimeste tööle aitamise projekti paremaks läbi viimiseks ka ameeriklaste poole, et nad jagaksid omi kogemusi Vietnami sõjas käinud sõdurite tööle aitamisel, aga ameeriklased mainisid, et neil see projekt tegelikult ei õnnestunud, sest jätsid tähelepanuta sõdurite vaimse tervisega tegelemise.

“Seega peab Ukraina siin täiesti oma süsteemi välja arendama ning lisaks sõdurite nähtavatele vigastustele võtma arvesse ja aitama sõdureid ka vaimse tervise eest hoolitsemisel,” tõdes Paavel ning lisas, et Eesti tahab Ukrainale siin nõu ja jõuga abiks olla nii palju, kui osatakse.

Mai keskel toimus esimene õppeperiood Kiievis kohapeal. Ukraina riiklikus tööhõiveametis töötab täna 25 regioonis ligi 7000 inimest.

Ukraina abistamise projekt tõmmati käima koostöös Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskusega (ESTDEV) ja esialgu on pikkuseks plaanitud pool aastat.

Tutvu Töötukassa pakutavate võimalustega siin!

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.