Kui Haapsalu Kutsehariduskeskus 2005. aastal uue koolina õppetööd alustas, oli õppima asunutest kaks kolmandikku noori ja üks kolmandik täiskasvanuid. Täna, ligi 17 aastat hiljem on proportsioon vastupidine. Mis toob täiskasvanu kooli tagasi?

„Haapsalu Kutsehariduskeskuses on täiskasvanud õppijate arv tõepoolest aasta-aastalt kasvanud. Sel aastal õpib meie koolis umbes 450 täiskasvanud õppijat kutseõppes ning 60 õppijat mittestatsionaarses õppevormis põhikooli- ja gümnaasiumiõppes. Kooli õpilaskond kokku on 780 õppijat, neist 45 õpilast õpib Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses,” ütleb Haapsalu Kutsehariduskeskuse direktor Ingrid Danilov.

Tema sõnul küsitakse sageli, et mis toob täiskasvanud tagasi kooli, eriti siis, kui neil on juba amet ja töö olemas. „Põhjuseid on mitmeid. Tullakse, et ajakohastada oma teadmisi ja oskusi, kui erialane töö on meelepärane ega soovita sellest loobuda. Tullakse, kui soovitakse õppida juurde midagi täiesti uut, teistsugust, oskusi, mis võimaldavad teha lisatööd ning saada lisasissetulekut. Tulevad ka täiskasvanud, kes mõtlevad oma tulevikule ning uut eriala omandades suurendavad oma võimalusi vajaduse tekkides uut tööd leida. Tullakse ka siis, kui ollakse kaotanud töö.”

Arvutioskused on ülimalt olulised

Haapsalu Kutsehariduskeskuse praktika on viimasel ajal näidanud, et oma lõbuks õppijaid on järjest vähemaks jäänud, põhiline on ikkagi soov omandada selliseid oskusi, mis edaspidises elus hätta ei jäta. Ja tullakse õppima ka erialasid, mille oskuste omandades nähakse ennast hoopiski edaspidi tegutsemas ettevõtjana.

„Tõsi, töö ja pereelu kõrvalt õppimine ei ole sageli lihtne. Täiskasvanute õpe koolis toimub kahe- ja kolmepäevaste õppetsüklitena, sest õppija aeg on koolis viibimiseks piiratud, mistõttu tuleb õppida päris palju iseseisvalt. See eeldab õppijalt järjekindlust, kuid kooli poolelt paindlikkust õppetöö korralduses ja õppijate poolsete ajapiirangutega arvestamist,” räägib Danilov.

„Lisaks on täiskasvanute õppe eripära ka, et osade, eriti just vanemaealiste õppijate puhul on viimasest kooliskäimisest väga palju aastaid möödunud, mistõttu arvutioskused on vähesed või puuduvad täiesti, kuid ilma elementaarse arvutioskuseta ei ole õppetöös võimalik osaleda. Me arvestama sellega ja oleme kooli poolt õppijatele lisatunde võimaldanud, et hirm arvuti ees kaoks. Ja seda võin küll kindlalt väita, et sellest takistusest oleme alati üle saanud!”

Danilovi sõnul on õppimine ja tööks vajalike oskuste omandamine ning pidev juurde õppimine aja märk ja kiirelt muutuvas maailmas ülioluline. „Ei piisa pelgalt kunagi omandatud keskharidusest, põhiharidusest rääkimata. Oskused on need, mida tööandjad hindavad ja kutsekoolis õppimine on üks võimalus tööalaselt areneda, oma tööalast karjääri ise mõjutada. Täiskasvanud õppijad hindavad kutsekoolis õpetatavaid oskusi, kutseõpetajaid ja kutseharidust tervikuna väga kõrgelt.”

Spetsialistide koolitamiseks on oluline koostöö ettevõtete ja töötukassaga 

„Et koolitada tööturule vajalike oskustega töötajaid ja spetsialiste, peab kutsekool tegema pidevalt koostööd ettevõtetega ning erinevate sotsiaalsete partneritega. Töötukassa on üks neist, kellega meie koolil on vastastikku kasutoov koostöö,” räägib Haapsalu Kutsehariduskeskuse direktor. „Osaleme aktiivselt täienduskoolituste pakkujana töötukassa poolt väljakuulutatud koolitushangetel, pakume koolitusi töötutele, kes on suunatud töötukassa poolt õppima koolituskaardiga, osaleme töötukassas tööjõuvajaduse baromeetri koostamisel, vahendame infot õppida soovijatele töötukassa poolsetest õppimistoetustest jne.”

Töötukassa Läänemaa osakonna juht on ka Haapsalu Kutsehariduskeskuse nõunike kogu esimees, mistõttu on töötukassa kursis ka koolis toimuva õppekavaarendusega ning andnud omapoolset sisendit sellesse. Kool edastab töötukassale pidevalt infot kõikidest õppimisvõimalustest koolis, nii tasemeõppe erialadest kui ka kooli poolt pakutavatest täienduskoolitustest. 

Haapsalu Kutsehariduskeskuses õpetatakse üle 30 eriala, millest täiskasvanud õppijate jaoks on populaarsemad ja enam nõutumad IT erialad, kuid ka raamatupidaja, mööblirestauraatori, pehme mööbli valmistaja, loodusgiidi ja tegevusjuhendaja ametid. Õppijaid huvitab Danilovi sõnul väga ka hooldustöö ja meestele on huvipakkuvamad puidutöötlemise valdkonnaga seotud erialad, millest enim tuntakse vajadust CNC puidupingi operaatori oskuste järele.

Aga põnevaid ja tööalast karjääri arendavaid õppimisvõimalusi on veelgi, näiteks koolitatakse ehitussektorile oskustöötajaid – ehitusplekkseppi, kaldkatuse ehitajaid, plaatijaid ja maalreid. Ehituse valdkonnas, kus ehitusmaterjalid ja tehnoloogia on väga palju muutunud, on teadmiste ja oskuste ajakohastamine ülioluline. Suurim õppevaldkond koolis on seotud teenindusega. Suvi on saabumas ja kätte on jõudmas teeninduse ning turismi kõrgaeg. Toitlustusettevõtted ootavad oma meeskondadesse kokkasid, toitlustusjuhe, pagareid ja kondiitreid ning ka neid oskusi saavad täiskasvanud õppijaid Haapsalus omandada.

Rääkides aga turismist, siis on reisimise üheks eesmärgiks kindlasti tutvumine piirkondade pärandkultuuriga, mille oluliseks osaks on käsitöö. Haapsalu Kutsehariduskeskuses saab õppida tekstiilkäsitööd, aga omandada ka kangakuduja või silmuskuduja kutse. Viimase oskusega käsitööhuvilised on eriti olulised just Läänemaale, et hoida elus Haapsalu salli ja rätiku kudumise traditsiooni.

Tõsta oma väärtust tööturul

Töötukassa toetab nii tööotsijate kui töötavate inimeste õpinguid kutse- ja kõrghariduses ning maksab paljudel juhtudel õppimise eest ka toetust. Nii töötavad inimesed kui tööd otsivad inimesed saavad tööturul vajalikel erialadel õppimise eest nüüd kuus 292 eurot. Juhul kui õpingud jäävad pooleli ei ole tarvis toetust tagasi maksta. 

Töötukassa toetab nende erialade ja ametite õppimist, kuhu on tulevikus vaja rohkem töötajaid ning kus juba praegu sobiva ettevalmistusega töötajaid napib. Erialade valik on lai, õppida saab üle Eesti ja nii eesti kui vene keeles.

Õppimisele võiksid eelkõige mõelda õppimisele need inimesed, kel viimasest kooliskäimisest on möödas 15 aastat või veel rohkem. Loomulikult ka need, kes eriala pole omandanud ja põhikooli või gümnaasiumitunnistus on saadud vähemalt viis aastat tagasi. 

Enne otsuse tegemist on hea pidada veidi nõu ja sellepärast pakub töötukassa ka kõigile inimestele karjäärinõustamist, just karjäärinõustaja juures saab uurida, kuidas ja kes toetust saab.