Töötukassas algas osalejate registreerimine uude tasuta seminaride sarja, mis on mõeldud 16–29-aastastele noortele. Veebiseminarid pakuvad praktilisi oskusi ja teadmisi, mis aitavad noortel tööturul paremini läbi lüüa ja oma karjääri planeerida. Millega noored tööturul piike murravad ning kuidas neid toetada, räägib Töötukassa karjääriteenuste osakonna noortevaldkonna juht Olav Kersen.

Noortel tööturul ebakindel seis

Viimastel aastatel on noorte töötuse määr Eestis püsinud kõrgem kui koroonaeelsel perioodil. Pandeemia jättis tööturule jälje, millest pole majanduse jätkuvalt kehva seisu tõttu õnnestunud üle saada. See on loonud ebakindluse fooni ja vähendanud noorte töövõimalusi. Kersen tõdeb, et noortel on oluliselt keerulisem tööturule siseneda, isegi kui neil on erialane haridus olemas. “Sageli on neil vähe töökogemust või puudub vajalike üldoskuste pagas,” märgib ta.

Statistika näitab, et töötuna arvel olevate noorte arv on pärast pandeemiat stabiilselt kõrgem kui varasematel aastatel, ulatudes enamasti üle 10 000. Enne pandeemiat oli see näitaja märgatavalt madalam, jäädes alla 7000. Koroona ajal kadusid paljuski just need töökohad ja said pihta sektorid, kus töötasid noored: turism ja meelelahutus, kultuur.

Töötukassa toetab noorte üldoskuste arendamist

Noorteseminaride sari, mis algab septembris ja kestab aasta lõpuni, on mõeldud noortele, kes tunnevad, et vajavad tuge ja teadmisi tööturul toimetulekuks. Kerseni sõnul keskenduvad seminarid pehmetele üldoskustele, mis on ülekantavad ja rakendatavad nii hariduses kui ka tööturul. “Me ei õpeta näiteks elektritööd või inseneeriat, vaid keskendume suhtlemis- ja koostööoskustele, enesehoidmisele, kriitilisele mõtlemisele ja rahatarkusele, kui nimetada mõned teemad. Need on oskused, mis aitavad noortel paremini toime tulla nii tööturul kui ka igapäevaelus,” selgitab Kersen.

Seminarid on üles ehitatud nii, et osalejad saavad ka praktilisi kogemusi, mitte ainult teoreetilisi teadmisi. Kersen rõhutab, et tööandjad hindavad aktiivseid noori, kes on valmis ennast arendama ja oma vaba aega investeerima. “See, et noored osalevad vabatahtlikult täiendkoolitustel, näitab tööandjatele nende pühendumust ja ambitsioonikust. See võib olla suur pluss näiteks tööle kandideerimisel,” usub ta.

Noored ei taha tööd teha?

Kuigi meedias võib kohata pealkirju, mis maalivad noortest pildi kui laiskadest ja ebarealistlikult kõrgete ootustega tööotsijatest, ei kajasta see Kerseni sõnul üldist pilti. “Noored tahavad töötada ja osad on valmis alustama juba enne täisealiseks saamist,” märgib Kersen, viidates sellele, et Töötukassa pakutav alaealiste töötamise toetuse kasutamine on aasta-aastalt pigem tõusnud. “Näen väga palju noori, kellel on tugev töötahe, kuid nad vajavad tuge ja juhendamist, et leida sobiv töökoht või viia lõpule haridustee,” lisab noortevaldkonna juht.

Kersen lükkab ümber ka väited, et noored näevad vaimusilmas vaid ulmelisi palganumbreid. “Muidugi võivad noortel olla kõrged ootused, kuid reaalsus ja vajadus töötada õpetab neid kohanema ja kusagilt vähemalt alustama,” kinnitab ta.