Turu-Uuringute AS viis töötukassa tellimusel läbi uuringu, kus inimestele esitati järgmine küsimus: „Kui kaotaksite oma praegusel erialal töö, kas Teil on olemas teine eriala, millel töötada?”

Jaatavalt vastas vaid 40%.  Sellega seoses uurisime ettevõtjalt Taavi Kotkalt, teleprodutsendilt Anneli Lahelt ja näitlejalt Kristel Aaslaiult, mis on nende plaan B.

Taavi Kotka: „Oma elu superstaar areneb koos maailmaga”

Endine IT-juht ja e-residentsuse programmi üks algatajatest Taavi Kotka tõdeb, et ettevõtjana kõik ettevõtmised ei õnnestu, mistõttu peab alati olema olemas variante ja alternatiive, mida teha edasi.

„Mul on õnneks see vabadus, et olen hariduselt tarkvarainsener – neid oskusi kasutan jätkuvalt ettevõtja töös ja õpin ning täiendan end paralleelselt kogu aeg. Selle erialaga ei oleks mul raske leida tööd,” räägib Kotka. 

„Ei saa istuda omaette kuskil klaastornis ja eeldada, et kui olid kunagi oma elu superstaar, et nii jääbki. Maailm areneb kogu aeg – ei saa jääda lootma minevikus omandatud paberitele, vaid peab pidevalt arenema edasi,” ütleb Kotka.

Kindlustunde annab Kotka sõnul ka finantsiline vabadus, mille poole ta pürgib. Ta on täiesti teadlikult tegelenud säästmisega ja reinvesteerimisega, et saavutada rahaline sõltumatus. „Praegu olen tegus ja toimekas, teenin raha, aga midagi võib juhtuda, mistõttu ei saa enam perele teenida leiba. Siis on perel vähemalt säästud, millest elada.”

Kristel Aaslaid: „Vabakutselisena ei tea kunagi, mida toob homne päev”

Vabakutselise näitleja ja lauljana mõtleb Kristel Aaslaid samuti aktiivselt sellele, mis saab siis, kui homme seda tööd enam teha ei saa. „Kunagi ei tea, mida toob järgmine päev.

Praegu läksin näiteks isiklikust huvist õppima jumestuskunsti ning see andis hoogu mõtetele, milliseid praktilisi oskusi võiks veel omandada, sest neid võib üks hetk vaja minna,” räägib Aaslaid, kes on palju mõelnud koolitee alustamise peale.

„Usun, et õppima pole kunagi hilja minna. Kui elutuurid lähevad rahulikumaks, siis prooviksin igal juhul seda teha, sest teadmised ja oskused ei jookse kellelgi mööda külge maha.”

Elukestvat õpet peab väga oluliseks ka mitut ametit pidanud Anneli Lahe, kes on enda sõnul seda tüüpi inimene, kel on alati plaab B kuskil kuklas tiksumas. Seetõttu ei ole enda pidev täiendamine Lahele midagi võõrast. 

Anneli Lahe: „Plaan B on alati võtta. See on jäänud külge ajast, mil sai loota vaid iseendale”

Üldsusele Kanal 2 saate „Kodutunne” saatejuhina tuntud Lahe töötunnid mööduvad peamiselt teleprodutsendina tegutsedes ja seetõttu arendab ta end töö kõrvalt jooksvalt postproduktsiooni alal. „Kui töö produktsiooni vallas kaob, siis saab kohe minna edasi postproduktsiooni või hoopis suunduda trükimeediasse või levisse,” loetleb Lahe võimalusi.

Risti ei lööks ta ette täiend- või ümberõppe ees. „Vaataksin esmalt oma valdkonnas ringi, kus ja millega saaksin olla kasulik. Seejärel mõtleksin edasi, kas täiendada end kunagi Tartu Ülikoolis õpitud ajakirjanduse ja suhtekorralduse erialal või minna tagasi ettevõtlusesse,” ütleb Lahe, vihjates, et tal on tagataskus Ärikolledžist saadud keskastme juhi kvalifikatsioon, mida saaks pärast täiendõpet taas rakendada.

„Olen näiteks alati unistanud oma hotell-kohvikust. Samuti olen avastanud aianduse. Kes teab, võib-olla sean kunagi sammud hoopis Räpina aianduskooli, et ka see valdkond endale selgeks teha,” annab Lahe mõista, et valikuid, mida edasi teha, on lõputult.

Hakka juba kevadel mõtlema, mida võiks õppida

Muutused tööturul näitavad, et osa töökohti on hakanud kaduma, samas vajatakse teistsuguste oskustega inimesi. Uute oskuste omandamine ja enese täiendamine tagavad selle, et ühel hetkel ei seisa inimene olukorra ees, kus tal polegi eriti tööalaseid valikuid. 

Töötukassa toetab nii tööotsijate kui ka töötavate inimeste õpinguid kutse- ja kõrghariduses ning maksab paljudel juhtudel tasemeõppes osalemise toetust.