Väga suur hulk hetkel Pärnumaal töötuna arvel olevatest inimestest, kes on märkinud tulevaseks võimalikuks töökohaks ameti turismisektoris, soovib võimalust osalise tööajaga töötamiseks ehk paindlikku tööaega, märkis Töötukassa Pärnumaa osakonna juhataja Gerli Mets.

2021. aasta lõpu seisuga oli Pärnumaal arvel 2859 töötut, sealhulgas 888 vähenenud töövõimega inimest. Kokku oli Pärnumaal töötus 7% (töötuse määr Eestis keskmiselt 6,7%). Kõikidest Pärnumaa töötutest kokku, 1201 on valmis asuma tööle osalise ajaga – 42% kõigist töötuna arvel olevatest inimestest. 

Mets lisab, et Töötukassa aitab alati Eesti suvepealinnas Pärnus hotelle, spaasid ja restorane uute töötajate leidmisel. „Tänavusele uuele hooajale läheme vastu sellega, et saame loodetavasti teha kontaktse avatud uste nädala HoReCa-sektori tööandjatele,“ märkis Mets. Ta lisas, et nad võtavad sageli kontakti piirkondlikult oluliste tööandjatega ja räägivad läbi, millise taustaga inimesi nad otsivad. Siis leiavad nad sobivad inimesed oma konsultantide abiga ja viivad nad tööandja juurde kohapeale. 

„Oleme juba kohtunud Pärnu vanima Rannahotelli ja Estonia spaa juhtidega, kes ka Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõunike kogus kaasa räägivad ja panustavad. Nemad on nõus katsetama ka kastist välja lahendustega. Ka noortele suunatud suviste hooajatööde messi soovime sel kevadel ära teha. Noorte osas on veidi vastuoksa infot kuulda olnud: tööandjad kurdavad, et noori pole ja noored kurdavad, et kuskile pole suveks tööle minna. Meie missioon on nad kokku viia,“ kommenteeris Mets.

Juht tõdes lisaks, et mitteametlik töötamine on kahjuks Pärnu väikestes kohvikutes probleemiks. „Kui klient nõustamise käigus annab oma konsultandile tagasisidet, et töövestlusel pakuti talle mitteametlikku tööd, siis meie teavitame sellest ka maksuametit,“ märkis Mets kindlalt. 

Probleemiks on ka madalad palgad HoReCa-sektoris

Töötukassa Pärnumaa osakonna tööandjate konsultant Kristjan Heamäe lisas, et avatud uste ürituse raames on varasematel aastatel Pärnust osalenud 7-8 tööandjat. “Kui suudame lähtepaugu õigeaegselt ajastada, siis Pärnu hotellid, spaad ja restoranid oma töötajad ka õigeks ajaks leiavad,“ tõdes Heamäe.

Ta lisas samas, et hotellid peavad ka ise kindlasti tegelema enese brändinguga. „Probleemiks on ka madalad palgad sektoris. Tõsi, mõnel ametikohal on tasu ka tõusnud, aga see jääb vahemikku 600-1000 brutoeurot. 

Heamäe lisas, et tööandjad peaksid tööotsijatele ka veidi paindlikkusega vastu tulema. „Kui näiteks nõudepesija peab 10 tundi päevas korraga töötama, siis vähenenud töövõimega inimene sinna tööle ei lähe, sest tal võib olla ka aastatepikkuse raske füüsilise töö tagajärjel tekkinud terviseprobleeme. Ja teadmiseks kõigile tööandjatele, et vähenenud töövõimega inimese tööle võtmisel saab töötukassast ka sotsiaalmaksu hüvitamist. Aga tööandjad ei taha väga aastaid paigas olnud graafikuid ümber teha,“ märkis Heamäe.

Ta tõi näiteks vestluse ühe Pärnu tootmisettevõtte omanikuga, kus ta ütles, et võttis tööle ühe käe kaotanud laaduri ning oli väga imestunud selle üle, et too mees töötab kohati isegi kiiremini kui tema kahe käega kolleegid. „Kui sa tahad täna inimesi tööle saada, siis tuleb ikkagi arvestada, et töötajad dikteerivad turgu ja ka tööandjatel on aeg muutusteks. Töötajad on juba paljude muutustega tänases maailmas kohanenud ja nüüd peavad ka tööandjad kogu aeg muutuma,“ märkis Heamäe.

Paindlikkuse juurutamisega saaksid tööandjad rohkem kandidaate

Mets kinnitas, et paindliku tööajaga töötamise võimalusest räägivad väga paljud inimesed ning tööandjate paindlikkus kindlasti leevendaks nende olukorda.

„Vähenenud töövõimega inimesi on Pärnumaa töötute seas alla 900, aga see on siiski väga suur hulk ehk ligi kolmandik kogu töötute arvust, milleks oli aasta lõpu seisuga 2859. Need ligi 900 inimest oleksid kõik väga õnnelikud osalise töötamise võimaluse üle. Paindlikkuse juurutamisega saaksid tööandjad kindlasti rohkem kandidaate,“ märkis Mets. 

„See teema vajab veel palju tutvustamist, sest kohati on tööandjate seas suhtumist, et vähenenud töövõimega inimese tööle võtmine tähendab ainult probleeme, aga tegelikult võib vähenenud töövõime olla ükskõik kellel, ilma, et sellest keegi arugi saaks. Tänapäeval on seal väga palju erinevaid inimesi,“ tõdes Mets.