Tööalal kannapöörde teinud Anne-Ly: miks peaks tegelema aastakümneid millegagi, mis sind ei sütita?

Autor: Liina Metsküla. Foto: Alar Truu.

„Mind on ajendanud uut õppima kerge rahulolematus, samuti soov paljudest asjadest teada saada. Võib-olla on olnud tunne, et minu töö ei inspireeri mind piisavalt? Nii ma katsetasin ja proovisin ning jõudsin viimaks füsioteraapia juurde,“ räägib tööalases elus kannapöörde teinud Anne-Ly Kasemaa (44).

Anne-Ly õppis pärast gümnaasiumi lõpetamist klassiõpetajaks, lisaerialana põhikooli ajalugu. Vahepeal tudeeris ta veidi visuaalkunstiteraapiat, kuid see eriala jäi siiski lõpetamata. Nüüdseks on ta otsustanud oma tööalases elus uue lehekülje pöörata ning õpib füsioteraapiat.

Õpetajaamet pole üldse nii kerge

Anne-Ly meenutab, et pärast keskkooli lõppu kaalus ta mitmeid elukutseid. Peale õpetajaameti oli päevakorral näiteks medõeks õppimine. „Äkki laskus otsus õpetajatöö peale, sest ka minu ema ja vanaema on õpetajad olnud? Mulle oli see tuttav ning ehk väikestviisi mugavusvalik,“ mõtiskleb Anne-Ly. 

Ta tunnistab, et õpetajaamet pole teps mitte kergete killast. „Mul on olnud erinevatel aegadel erinevad kogemused – mõnikord oli päris lihtne, kuid üldiselt pigem keeruline. Sealjuures olid minu õpetajakarjääri kõige raskemad hetked vahetult pärast seda, kui olin ülikooli lõpetanud. Sattusin selliste laste ette, et ei teadnudki, mida ette võtta,“ jutustab naine. 

„Olin põhikoolis ajalooõpetaja ning klassijuhataja kuuendale klassile, kus oli palju raske perekondliku taustaga lapsi. Noore ja rohelisena oli tunne, et tahaks tervet maailma ära parandada. Kuna mul see ei õnnestunud, tekkis pettumus ja kurbus. Tahtsin nii väga, aga ei suutnud! Pidin ühel hetkel mõistma, et kõik ei ole minu võimuses,“ seletab Anne-Ly.

Lastega kodus olemine lubas tuleviku peale mõelda

Anne-Ly toonitab, et otsus õpetajatööst loobuda ei tulnud järsku. „See oli areng, tasapisi ammendumine. Töökoht, kus ma viimati töötasin, oli minu õpetajakarjääri kõige lemmikum. Kindlasti ei tekkinud mul emotsioon, et nüüd aitab ja olen täiesti tüdinud. Tahtsin lihtsalt midagi muud,“ selgitab Anne-Ly. Kuna viimasena oli ta ametis erivajadusega lastega, kelle põhiliseks diagnoosiks oli liikumispuue, tekkis huvi teraapia ja eripedagoogika vastu. „Tundus, et võiks sellega edasi minna,“ nendib Anne-Ly.

Vahepeal tuli aga pereelu vahele ning üsna lühikese aja jooksul sündisid kolm last. Kõige pisem põnn on hetkel alles kolmene. Tööalase pausi ajal sai Anne-Ly aga pikemalt mõtiskleda, millega edasi minna – loomulikult nii palju, kui väikesed lapsed seda võimaldasid. „Jah, paus tuli kasuks. Kui eraelus poleks muudatust olnud, siis pidanuksin tööl käima. Sel ajal ei oleks mul olnud aega muule mõelda ning analüüsida, mis meeldib ja mis mitte,“ leiab Anne-Ly.

Abikaasa saab lastega hästi hakkama

Aja jooksul keerutaski Anne-Ly oma peas mõtet füsioteraapiat õppida. Et seda ideed teostama hakata, oli loomulikult vaja abikaasa toetust. „Arutasime mehega ja mõtlesime teema hoolikalt läbi. Tundus, et see plaan sobib meie ellu. Kuna osakoormusega õpe on tasuline, pidime ka arvestama lisaväljaminekuga,“ räägib naine. Abikaasa oli õpingute poolt ning nii astuski Anne-Ly tänavu veebruaris Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioteraapiat õppima.

Nagu mainitud, siis õpe toimub osakoormusega – see tähendab, et iga kuu üheks nädalaks peab Saaremaal elav Anne-Ly sõitma Tartusse või Tallinnasse. Kolme aasta pikkune õppekava läbitakse nelja ja poole aastaga.

Anne-Ly koolipäevade ajal jäävad lapsed koos enda isaga koju. „Oluline on, et kõik lapsed on oma issiga hästi lähedased. Nad saavad aru, et mina pean vahepeal ära minema, aga isa on olemas. Läheduses on ka üks vanaema, kuid üldiselt saame ise hakkama,“ seletab värske tudeng. Kuna abikaasa on iseenda tööandja, saab ta Anne-Ly koolinädalatel oma graafikut vastavalt sellele kujundada. 

Kodus tuleb palju iseseisvat tööd teha

Anne-Ly kinnitab, et esmamulje füsioteraapia õpingutest on väga positiivne. „Loomulikult on kõik veel värske, kuid praegu olen oma valikuga rahul. Samas väljakutset on päris palju – pean ju selgeks õppima, kuidas iga luu- või lihaseosake toimib. Kõiki mõisteid on vaja teada nii eesti kui ladina keeles,“ kirjeldab Anne-Ly. 

Kuna tegemist on tsükliõppega, tuleb kodus palju iseseisvat tööd teha. „Asi pole kindlasti sedaviisi, et käid nädalake kohal ja nii ongi. Ülejäänud kuu peab ise hoolikalt õppima. Samas, kui huvi on, siis saab hakkama. Lõppude lõpuks otsustab igaüks ise oma elus, mida ja kui palju teeb,“ sõnab Anne-Ly.

Iseenesest mõistetavalt on päris keeruline keskenduda, kui kolm väikest last ringi silkavad. Kuidas leida aega õppimiseks? „Vahepeal lepime abikaasaga kokku, et tema kantseldab lapsi ning võimaldab mulle rahu ja vaikust. Mõnikord lähen õppimise ajaks hoopis kodust ära,“ toob Anne-Ly välja. Õhtul ja öösel õppimist ta veel katsetanud ei ole. „Arvestades materjali keerukust, ei jää see väsinud peaga ilmselt meelde. Pole ju mõtet lugeda ainult lugemise pärast.“

Hetkel Anne-Ly tööl ei käi, kuid loodab siiski midagi leida. „Selge see, et ma ei mõtle täiskohaga töö peale, sest kahjuks ei mahuks see õpingute kõrvale. Samas pool või veerand kohta oleks abiks nii sissetuleku kui eneseteostuse näol,“ osutab ta.

Millist nõu teistele anda?

Kes pole oma praeguse ametivalikuga rahul, neil soovitab Anne-Ly rahulikult asjad läbi mõelda – kas tahad oma elus muudatust ning kui jah, siis millist? 

„Kui tunned, et vajad muutust, siis tuleb hakata väikeseid sammukesi sinnapoole tegema. Kindlasti tasub uurida, mida sinu lähedased mõttest arvavad,“ ütleb Anne-Ly. Kuna igaühel ei ole toetavaid lähedasi ning ideele võidakse vesi peale tõmmata, annab naine nõu kõigepealt koguda kindlust iseendas. „Siis suudad ehk teistele paremini ideed maha müüa,“ arvab ta.

Lõpetuseks viskab Anne-Ly aga õhku olulise mõtte: „Inimeste tööiga pikeneb järjest – miks sa peaksid aastakümnete kaupa tegelema asjaga, mis sind enam ei sütita?“

Sooviksid ka midagi uut õppida?

Töötukassa toetab nii tööotsijate kui töötavate inimeste õpinguid kutse- ja kõrghariduses ning maksab paljudel juhtudel tasemeõppes osalemise toetust. Selle aasta alguses toetus tõusis ning on nüüd 292 eurot kuus. 

Töötukassa toetab just nende erialade ja ametite õppimist, kuhu on tulevikus vaja rohkem töötajaid ning kus juba praegu sobiva ettevalmistusega inimesi napib. Erialade valik on lai, õppida saab üle Eesti ja nii eesti kui vene keeles. 

Toetatavate erialade valikuga saab tutvuda aadressil www.töötajaõpi.ee, kus saab broneerida ka aja karjäärinõustaja juurde.

Tutvu Töötukassa pakutavate võimalustega siin!

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.