Ülemaailmne teadmistepõhine tootmisettevõte HANZA moderniseerib ja tõhustab töötlevat tööstust, tehes seda keskkonnasõbralikult. Kuidas arendada koostööd Töötukassaga ja miks on oluline väärtustada kõiki töötajaid? Sellest rääkisime OÜ HANZA SSC Tartu personalijuht Marika Maschoroviga

Ettevõte asutati 2008. aastal ning 2022. aastal ületas selle käive 3,5 miljardit Rootsi krooni. Ettevõttel on kuus tootmisklastrit: Rootsi, Soome, Saksamaa, Baltikum, Kesk-Euroopa ja Hiina. HANZA klientide hulka kuuluvad juhtivad ettevõtted nagu 3M, ABB, Epiroc, GE, Getinge, John Deere, Saab, Sandvik, Siemens ja Tomra.

Töötaja heaolu kui investeering
“Meie ettevõte on suunanud oma fookuse just töötajatele. Oleme planeerinud oma tegevusi projekti “Great place to work” raames ehk siis me ei käsitle/vaatle oma töötajaid kui pelgalt inimressurssi, vaid kui investeeringut,” räägib Maschorov.

Selle eesmärgiks on muuta HANZA ettevõtteks, kus inimesed ei tööta ainult sissetuleku pärast, vaid väärtustavad ka töökeskkonda ja selle positiivset õhkkonda.

“Sellise tulemuseni saame jõuda ainult koos, see tähendab kaasates kõiki oma meeskonnaliikmeid, parandades kommunikatsiooni ja arvestades oma töötajate soove ning arendades nende oskusi,” sõnab Maschorov

Töötukassaga on tehtud koostööd eri vormides ja ühe hea variandina toob Maschorov välja HANZA karjääripäevad ja koolitustoetused. Karjääripäevadel tutvustatakse ettevõttes kohapeal konkreetseid erialasid ja tehakse tuur töökeskkonnas. Pärast seda saab huvitatud inimene kohe enda CV esitada ning seejärel võetakse juba kandidaatidega otse ühendust. 

Koolitusprojektid on olulised, sest koolitused on Eestis üsna kallid ning Töötukassa kaudu on olnud võimalik toetusi taotleda ja seeläbi oleme saanud kaasajastada tööstust näiteks IT-valdkonnas. 

Kuidas koostööd Töötukassaga veelgi arendada?

Maschorov toob välja ühe lihtsa asja, mille järgi on vajadust tundnud: et tööotsijatele suunatud ja Töötukassa poolt finantseeritud koolitused oleksid kooskõlas tööturu vajadustega. 

Sellest aastast kehtima hakanud tööhõiveprogrammi raames rahastabki töötukassa eelkõige koolitusi, mis annavad tööle asumiseks või töötamiseks vajalikud üld- või ametioskused, arvestatakse tööturu nõudmistega. Töötutele pakutavate koolituste loetelu paneb töötukassa kokku koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga, ja seal arvestatakse:

• OSKA tööjõuvajaduse uuringuid;
• riigi strateegilisi ja valdkondlikke arengukavasid;
• tööjõuvajaduse statistikat. 

Töötukassa eesmärk on aidata leida inimestel töö, ja kui selleks on vaja õppida uued oskused, on sobivaks teenuseks koolitus. Tööturukoolituse maht on vähemalt 26 akadeemilist tundi ning rahastatakse vaid neid koolitusi, mis lõpevad eksamiga – et koolitusel oleks ka kindel tulemus. 

Koolituste loetelu uuendatakse kord aastas, ning see valmis koostöös Eesti Töötukassa, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös.  Loetelu saad üle vaadata SIIN.

Võimalus ettevõttesiseseks koolituseks

“Teine teema, kuhu me hea meelega Töötukassat kaasaks, on erialase kvalifikatsiooni koolitus ettevõttes. Jõuame eelmise teema juurde tagasi: kui tööturul ei ole meie jaoks vajalike oskustega inimesi, koolidest neid ka ei tule, sest noored ei lähe seda eriala õppima, siis jääb üle korraldada koolitus enda majas koostöös näiteks Töötukassa ja kutsehariduskooliga,” kirjeldab Maschorov. 

Nii saaks pakkuda noortele kui ka kõikidele teistele tööotsijatele võimalust omandada eriala otse ettevõttes selliselt, et kutsehariduskool tagab teooria ja ettevõte võtab enda kanda praktika. Loomulikult nõuab selline protsess lisaressursse, mille saamiseks vajaks ettevõte abi Töötukassalt. 

HANZA plaan on aga jätkata Töötukassaga aktiivset koostööd ning sooviks korraldada ka projekte, et tutvustada Eesti töövõimalusi teistes Euroopa Liidu riikides.