Ukraina tööhõiveameti juht: sõjas invaliidistunud 100 000 inimest vajavad ka ümberõpet ja tööd

Ukraina riikliku tööhõiveameti direktor Julija Žovtjak.Foto: Marko Mumm

Ukraina riikliku tööhõiveameti direktor Julija Žovtjak ütles, et täna sõdib Venemaaga 1,2 miljonit Ukraina meest. Enam kui kaks aastat kestnud sõja jooksul oli tänavu kevadeks invaliidistunud ligi 100 000 meest ning kõik need inimesed loodetakse tulevikus tööle aidata või olla neile abiks, kui nad oma firma loovad.

Kuidas on sõda mõjutanud Ukraina tööjõuturgu? Millises sektoris on täna enim töötuid inimesi?

Praegu on Ukraina tööturu suurim probleem töötajate kvalifikatsiooni ja täna tehtava töö mittevastavus ning lisaks suur personali puudus. Viimaste andmete kohaselt on agressorriigi Venemaa kallaletungi tõttu välismaale põgenenud umbes 6 miljonit Ukraina kodanikku.

Riigist lahkusid peamiselt tööealised naised koos lastega. Lisaks liitus suur hulk mehi Ukraina relvajõududega ja nad sõdivad ka täna.

Sõja tõttu puudutab kõigi aegade suurim tööjõuturu tasakaalust väljas olek eelkõige Luhanski, Donetski ja Zaporižžja oblasteid, kuna need alad on agressorriigi Venemaa poolt okupeeritud. Neis piirkondades on palju metallurgiatehaseid ja -kaevandusi, kus töötasid spetsiifilise hariduse ja oskustega inimesed. Suur osa nendest spetsiifiliste oskustega inimestest on põgenenud välismaale või ka Lääne-Ukrainasse, kus pole nii palju metallurgia- või keemiatööstuse tehaseid.

Näiteks Lvivi piirkonnas on ainult üks kaevandus, seega paljudel spetsiifilise haridusega inimestel ei ole oma erialast tööd. Sõja tõttu on täna Ukraina riikliku tööhõiveameti põhiülesanne lisaks inimeste töölevõtmisele just ümberõpe, uute teadmiste andmine ja meie kodanike olemasoleva kvalifikatsiooni tõstmine, et nad leiaksid uue elukutse ja töö.

Milline on teie plaan aidata tagasi tööle inimesed, kes on sõjas füüsiliselt invaliidistunud – kaotanud käed või jalad või saanud muid traumasid?

See on täna Ukraina inimeste jaoks väga valus probleem ja riikliku tööhõiveameti jaoks väga suur väljakutse aidata oma kodanikke – meie sõjaväelasi või mehi, kes demobiliseeriti rindelt ja on kahjuks invaliidistunud ning kannavad proteese. Muidugi on neil paljudel juhtudel vaja muuta oma elukorraldust, elukutset ja tööd.

Aga mõned näited, mida me juba täna teeme. Esiteks: Ukraina tänase seaduse kohaselt määratakse kõigile praegu Ukraina relvajõududes teenivatele ja varem töökohal olnud kodanikele tööandja juures töökoht. Ja sõjast naasnuna peaks neil kindlasti olema oma töökoht olemas. Riigisiseselt teeme koostööd tööandjatega, et nad kohandaksid töökohad füüsilise puudega töötajatele. Ukraina tööhõiveamet on välja töötanud ka programmi puuetega inimestele töökoha loomiseks. Tean, et näiteks Eestis on sarnane programm varasemalt ellu kutsutud ( Eesti töövõimereform – toim ).

Kui tööandja sõlmib lepingu puudega inimesega, siis riiklik tööhõiveamet kompenseerib tööandjale palgatud puudega töötaja töökoha mööbli, tehnika jm eriseadmete soetamise kulud. Kõigi nende standardite ja eriseadmete loetelu on eelnevalt heaks kiitnud Ukraina tervishoiuministeerium.

Teiseks on loodud hüvitised tööandjale, kes võtavad tööle puudega inimese. Hüvitame puudega töötaja palganud tööandjale sellise töötaja pool palka poole aasta jooksul. Kolmandaks on väga oluline see, et sõjas kannatanud kodanikele on loodud tööalaseks ümberõppeks palju programme. Neljandaks: oleme kasutusele võtnud sõjas kannatanud inimestele toetuste süsteemi oma ettevõtte loomiseks või arendamiseks.

Ukraina sõjaveteranidega tegelev ministeerium viis 2023. aastal sõjaväelaste seas läbi anonüümse küsitluse ja 62% küsitlusele vastanud sõjaväelastest ütles, et nad tahavad pärast demobiliseerimist ja tsiviilellu naasmist luua oma äri ja ise ettevõtlusega tegeleda.

Arvan, et see oma ettevõtte rajamise suur soov on tingitud sellest, et meie mehed ja naised on sõja ajal harjunud rasketes olukordades otsuseid langetama ja ise vastutust võtma. Seetõttu pole nende jaoks iseseisvate otsuste tegemine probleemiks ei täna ega ka tulevikus.

62% on ikkagi väga suur protsent neist, kes soovivad alustada oma ettevõtte loomisega, mistõttu loodi ka spetsiaalne programm toetuste väljastamiseks kodanikele või sõjaveteranidele – seda toetust makstakse sõjaväelasele endale või ühele abikaasale perekonnas, kus elab sõjaväelane (sõjaväelase naine või mees). Toetuse suurus on 500 000 grivnat ühele abikaasadest ja kuni 1 000 000 grivnat sõjaveteranile endale kolmeks aastaks, et inimesel oleks aega osta seadmeid ja teha kõik vajalik ettevalmistus oma ettevõttega alustamiseks.

Ukrainas on loodud ka üks spetsiaalne veebiportaal, selle nimi on “DIIA”. Tean, et ka Eesti oli väga huvitatud koostööst meie digitaalsele transformatsioonile suunatud ametiga, et ka sarnane digilahendus luua. Digilahendus “DIIA” kujutab endast riiklikke teenuseid nutitelefonis (ta säilitab kõik dokumendid elektroonilisel kujul ja ka juurdepääsu riiklikele teenustele nutitelefoni kaudu). Ka taotlused Ukraina tööhõiveametile toetuste saamiseks esitatakse Ukrainas “DIIA” kaudu.

Sellele järgneb vestlus Ukraina tööhõiveameti töötajaga, kus toetuse kandidaadil tuleb esitada ka pangast saadud taustakontrolli tulemus ehk tema krediidiajaloo väljavõte, et ennetada toetuste väljastamisel petuskeemide riske. Praeguseks on Ukrainas välja antud juba üle 500 toetuse sõjaveteranidele ja üle 16 000 toetuse teistele kodanikele.

Miks valisite just Eesti appi Ukraina tööhõiveametit arendama?

Eesti kogemus on meie jaoks väga huvitav, see ühtib sellega, mida me soovime Ukraina riikliku tööhõiveameti juhtimisstruktuuris muuta. Esmalt pöördusime rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) poole ja just nemad tegid 2023. aastal ettepaneku teha koostööprojekt Eestiga. Valisime Eesti Töötukassa, kuna minu meelest on meie mentaliteet ja vaated sarnased, samuti meie töö struktuur, pakutavad teenused ning tööjõuturu trendide mõistmine on väga sarnased ning saame üksteisest kergesti aru.

Eesti on riik, mis on andnud väga suure protsendi oma SKT-st Ukraina abistamiseks sõjas ja loodetavasti on see nii ka sõjast taastumise aegadel. Seetõttu olen ma Ukraina riikliku tööhõiveameti, Ukraina valitsuse ja rahva nimel väga tänulik eestlaste toetuse eest. Tean, et ka paljud sõja eest põgenenud Ukraina kodanikud on Eesti tööjõuturul väga aktiivsed. Täname teid selle eest, et sellistel rasketel aegadel on meie kodanikel võimalus teie riigis tööd leida ja tööd teha.

Tutvu Töötukassa pakutavate võimalustega siin!

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.