Jaapanlanna Masako Wakamiya otsustas pärast pensionile jäämist programmeerimist õppima minna. Täna on 84-aastane naine ilmselt maailma vanim IT-spetsialist, kes on keskendunud mobiilirakenduste loomisele vanematele inimestele.
„Kui inimene saab vanaks, siis ta jääb paljudest asjadest ilma – juuksed hõrenevad, silmanägemine läheb viletsamaks, sotsialane elu kaob. Seega on tarvis õppida midagi uut, et kaotused võitudeks keerata,“ on jaapanlanna öelnud.
Arvutioskus on muutunud tööl aina olulisemaks, mis paneb just vanemad inimesed ka Eesti tööturul keerulisemasse olukorda. Lihtsamaid protsesse tuleb arvutiga täna teha juba pea igal töökohal, olgu selleks siis laohoone või kaupluse kassasüsteem. Hirm tehnoloogia ees võib just vanematel inimestel tekitada tunde, et neid pole tööturul enam tarvis, mis ei ole aga tõsi. Kindlasti on raske leida aega, julgust ja võimalusi, et midagi uut õppima minna, siinkohal on tarvis tööandja, pere ja sõprade tuge ja julgustamist ning spetsialistide nõuandeid.
Tööl käivale inimesele on koolitusel osalemine lihtsaim ja kättesaadavaim viis oma oskuste täiendamiseks ja töötukassa pakub tasuta koolitusi ka töötavatele inimestele. Kui olete üle 50-aastane ja teie keskmine sissetulek kuus oli eelmisel alla 1291 euro, saate osaleda kõikidel arvutialastel koolitustel, mis toetavad teie tööl püsimist. Esimene samm – tuleb minna töötukassasse karjäärinõustamisele, et leida sobiv koolitus, nii nagu tegid Viktor, Maie, Helle ja Aleksander.
Viktor
60ndates Viktor oli pikki aastaid töötanud ühes tööstusettevõttes lihttöölisena. Tema IT-alased teadmised olid väga väikesed ja nii läks ta kõigepealt algtaseme arvutikoolitusele, et oskaks igapäevaselt arvutit kasutada. Arvutit ei olnud Viktor oma nooruses õppinud, kuid arvutikoolitust oli väga vaja, sest tööotsingud on läinud üha enam arvutipõhiseks ja tööturg nõuab arvuti tundmist. Koolituse lõpuks olid selged nii e-posti, internetipanga kui tööportaalide kasutamise nipid ja ta sai ka kandideerimisdokumente elektrooniliselt saata.
Maie
50ndates Maie läks arvutikoolitusele selleks, et teha karjääripööre – leida tööd arvutialal. Tema varasemad töökohustused olid pakkunud võimalust arvutiga lähemalt sõbraks saada ja tekitanud huvi ennast täiendada. Maie läbis AutoCAD baaskoolituse ja sai juurde joonestusoskusi. Et aga süües kasvab isu, siis on Maie tulevikuplaanides juurde õppida ka veebilehtede tegemist ja haldamist.
Helle
50ndates Helle läks arvutikoolitusele, et leida tulevikus uus töö. Soov oli alustada ettevõtlusega ja oma tehtud toodetele oli vaja leida loomingulisemaid reklaamimisevõimalusi. Nappis aga teadmisi internetiturundusest. Helle tunnistas, et eks väike kõhklus oli ikka sees, aga asjata – koolitus andis uusi ideid ja lahendusi
Aleksander
60ndates Aleksandril jäi puudu praktilistest ja teoreetilistest arvutialastest oskustest ning teadmistest. Selleks, et uuesti meelepärases valdkonnas tööd leida, oli vaja läbida projekteerimistarkvara koolitus. Koolitus andis vajalikke töövõtteid nii jooniste loomiseks, lugemiseks, kui ka töötlemiseks. Aleksander ei salanud, et õppimine polnud lihtne, samas pakkus eduelamusi, ja mis peamine, aitas kaasa tööalaste eesmärkide saavutamisele.
Põhjused ja vajadused, miks õppima minnakse, on erinevad, kuid kõik neli oma loo rääkinud inimest rõhutasid, et nüüd on neil oma elu üle suurem kontroll ja paremad võimalused. Nad tunnevad, et nemad juhivad oma tööelu. Koolituste kohta saab rohkem infot www.töötajaõpi.ee või telefonilt 15501.
