Elektrilevi juht Mihkel Härm seletas Rahageeniusele lahti, miks ei käi võrgutasu elektri börsihinnaga ühte jalga ning kuidas üldse võrgutasu hind määratakse. Lihtsalt öeldes on elektri enda hind vaid üks osa võrgutasust ning rolli mängivad veel mitmed määrajad. Parasjagu on Elektrilevi ootamas võrgutasu suurendamise osas vastust konkurentsiametilt.
Viimased tõusud puudutasid vaid kaoelektrit
Veel enne, kui Härm soovis vastata küsimustele, kas ja millal võiks võrgutasu hinda hakata alandama, seletas ta lahti, kuidas jõuti olukorda, kus eelmise aasta oktoobris ja detsembris ning tänavu jaanuaris võrgutasu tõsteti.
“Tulenevalt äriseadustikust pean mina ettevõtte juhina tagama ettevõtte käekäigu, et minu tegemata töö tõttu ettevõte kahjumit ei teeniks,” ütles Härm. “Nii-öelda normaalses olukorras, mil elektri hind muutus natuke üles või alla, me eraldi võrgutasu muutma ei läinud. Näiteks 2019. aastal oli kooskõlastatud hind 42,3 eurot megavatt-tunni kohta, tegelik aasta keskmine oli 47 eurot.”
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.