ala alguses toimus Saku Suurhallis Sportlandi suurejooneline pidu “Glam of 90’s”, kus lavale mahtusid nii Dr. Alban kui ka Nublu, nii Londonbeat kui ka Bläck Rokit, Code One’ist rääkimata. Samal õhtul täitsid Instagrami uhketes mustades ülikondades endlid Eesti Meedia Bondi-stiilis gaalalt.
Taolise mastaabiga üritustel kulutatakse tuhandeid eurosid nii artistide kui ka produktsiooni, see tähendab lavakujunduse, heli ja valguse peale. Lisaks veel toit ja – tihti tasuta – alkohol. Ettevalmistusega on hõivatud kümned inimesed, kellest peokülalisele on enamasti nähtavad vaid õhtujuht ja kelnerid. See kõik maksab.
Ka väikeettevõtted tunglevad hiigelpidudele
Aga suurest peost tahavad osa saada ka väiksemad tegijad. Alates 2014. aastast korraldatakse Saku Suurhallis jõulugalat, kus väiksemad ettevõtted saavad broneerida laua ja nautida rikkalikku programmi Eesti tuntuimate artistidega. Viie või kümne töötajaga firma jaoks piirduks muidu jõulude tähistamise võimalused suuresti restoranikülastuse või saunapeoga – ilma esinejate, igasuguse glämmi ja trallita.
Sadade teiste firmadega koos aga saadakse osa suurest peost. Nautida saab uhkeid artiste Anne Veskist Smilersi ja Ivo Linnani. See lõbu pole mitte odav. Ühe osaleja hind on ligi 120 eurot, selle sees on õhtusöök, kultuuriprogramm ning veidikene alkoholi.
Sel aastal toimus lisaks kolmepäevasele üritusele Saku Suurhallis veel teine analoogne pidu Eesti Näituste messikeskuses. Lisaks korraldati Tartus ERMis kolmel päeval samasugune gala. Üritusdisainiagentuuri Orangetime pikaajalise kogemusega strateeg Jüri Luud ütleb, et kõik need peod olid pilgeni täis. “Kunagi ei ole Jõulugalad nii välja müüdud olnud.”
Buumi ajal raha ei loetud
Pillerkaar on suur. Kas pikalt kestnud head ajad on firmapidude ja jõuluürituste tellijatel katuse maha löönud?
Räägime ühe enamike Eesti suurürituste korraldamisega kokku puutuva inimesega. Tema sõnul peoeelarvetes plahvatuslikku kasvu näha ei ole. Pigem on nii, et need, kes on enne asju uhkelt korraldanud, teevad seda ka nüüd. Samasse kategooriasse läheb ka Sportland, kes oma suurüritusi korraldab üle aasta.
“Ettevõtetel läheb hästi, seda võib küll öelda,” nendib Jüri Luud. Samas toob ta välja olulise erinevuse eelmise majandusbuumi tippajaga. “Tookord läks asi niikaugele, et suurtes ettevõtetes arutati: noh, palju me peo eelarvele juurde paneme, 30%, 40%, paneme 50%,” meenutab Luud.
Praegu midagi taolist tema sõnul ei toimu. “Viimastel aastatel käib ikka nii, et tullakse ürituskorraldaja juurde ja öeldakse, et tahaks midagi uut, värsket ja paremini, aga raha juurde ei anta. On näha, et suurtes ettevõtetes on ranged policy-d selle koha pealt.”
Uued tegijad on startupid ja riigiasutused
Üha rohkem tellivad sündmuste korraldamist startupid ja IT-ettevõtted. “Nemad konkureerivad aktiivselt töötajate pärast ja tellivad just oma inimestele suunatud üritusi,” ütleb Luud. Seal ei olda ka eelarvega päris nii ranged kui traditsioonilistes suurettevõtetes.
Ehkki Eesti Vabariik on oma sünnipäeva ära tähistanud, on aastal 2019 tulemas mitme avaliku sektori asutuse 100. aastapäevad. Ka need toovad turule algaval aastal veel raha juurde.
Iga pidu saab ükskord otsa
Millal aga tuleb suur langus pikka aega head elu nautinud ürituste korraldajate ja tehniliste teenindajate äris? Ühed leiavad, et see võib juhtuda juba 2019, teised panustavad pigem 2020 peale.
Tulemata see kukkumine aga ilmselt ei jää. Läbi on Euroopa Liidu eesistumine, mis väga paljudele ettevõtetele palju tööd andis. Kohe saab läbi ka EV 100. Pikka aega kestnud majanduskasv ja suured eriprojektid on aidanud teha investeeringuid ja kasvatada meeskondi. Kui majanduskasv kokku peaks kuivama, ei ole pidude eelarved mitte viimane koht, mis kärpekirvest näevad.
