Mõned päevad tagasi andis Euroopa Keskpank teada, et langetab baasintressimäära 0,25 protsendipunkti võrra. See oli ootuspärane liigutus, mis kannab endas olulist sõnumit, aga tekitab kindlasti paljudes ettevõtjates ja tarbijates küsimusi, et mis saab edasi. Oma nägemust jagas Coop Panga finantsjuht Paavo Truu.
Intressimäärade langetamist oodati juba pikemat aega
Tegemist oli viie aasta jooksul esimese korraga kui Euroopa Keskpank (EKP) intressimäärasid langetas ning turuosalised ootasid seda juba pikemat aega. Eilne otsus oli ootuspärane, sest kuigi inflatsioon pole veel jõudnud EKP oodatava 2% peale, on see siiski taltumas. Jälgitakse vana tõde, et rooli tuleb otsemaks keerata juba natuke enne seda, kui kurv läbi saab. Nii nagu majanduse pidurdamine käis inertsiga, tuleb nüüd ka majanduse käivitamiseks arvestada inertsiga.
Euroopa Keskpanga otsustel on tuntav mõju kapitaliturgudele ja pankadevaheliste tehingute intressidele, st euriborile. Siin on aga oluline tähele panna, et turud on seekordse 0,25% intressikärpega juba varasemalt arvestanud ehk suuremat muutust euriborile me seekordse otsuse tagajärjel kohe ei näe.
EKP intressikärbete ootuses on euribor möödunud aasta oktoobrist sujuvalt 0,4 protsendipunkti võrra juba langenud. Kuigi eelmise aasta jõulude ajal ootasid turud rahahinna veelgi kiiremat langust, siis see optimism on mõnevõrra vähenenud, sest inflatsioon ei ole näidanud piisavalt raugemise märke, mis oleks toetanud intresside kiire ja ulatusliku langetamise otsuseid.
Mida oodata lähitulevikus?
Koheselt me märgatavat mõju laenudele tõenäoliselt ei näe, aga pikemas plaanis jätkab enamike laenudega seotud euribor langustrendi. Eilne intressimäärade langetamine ei olnud kindlasti viimane ning turud ootavad, et sellel aastal võiks vähemalt ühel-kahel korral veel sarnast otsust näha. Võib prognoosida, et intressimäära kärpeid tuleb selle aasta sees veel vähemalt üks või isegi kaks, sest Euroopa majandus on külmutatud olekus ja meil oleks hädasti vaja seda taas elavdama hakata.
Seda, kas intressimäärade langetamist võiksime näha ka järgmisel Euroopa Keskpanga kohtumisel, on veel vara ennustada, sest olulist rolli mängib selle juures inflatsioon. Keskpank jälgib pingsalt, et inflatsioon jätkaks langust ja jõuaks 2% taseme juurde. Kui inflatsioon jätkab langust 2% suunas, siis tuleb ka uusi intressikärpeid. Kui inflatsioon enam ei lange või hakkab mingil põhjusel tõusma, siis uusi kärpeid pigem ei tule.
Praegune pikaajaline baasintresside prognoos on, et see jääb ca 3% juurde, mis on igati reaalne ja see on tase, millega äriplaane tehes võiks arvestada.
Mida see tähendab meile Eestis?
Kõrgete intressimäärade kiuste on Eesti inimesed üle ootuste hästi vastu pidanud, mida on hea meel näha. Kuigi on kindlasti ka neid inimesi ja ettevõtteid, kes on sattunud viimastel aastatel raskustesse, näitavad pankade laenuportfellid, et oma kohustusi suudetakse endiselt teenindada ning võlglaste tasemed püsivad madalal.
Muidugi tekib küsimus, et kui SKT kukub üheksandat kvartalit järjest, siis kuidas saab kõigil hästi minna. Siin on võtmesõnadeks ettevalmistumine ja finantstugevus. Nii Eesti inimesed kui ettevõtted olid enne kriisi tugevalt kapitaliseeritud ehk headel aegadel oli kogunenud rahapuhvreid, mida nüüd raskemal ajal sai kasutada.
Paljudes leibkondades on tarbimine vähenenud ning ettevõtted on pidanud oma seniseid suurejoonelisi plaane tagasi tõmbama, kuid Euroopa Keskpanga eesmärk intressimäärade tõstmisel oligi just majanduse jahutamine ehk tarbimisvõime vähendamine ning uute tootmiste ja ettevõtluse mahu vähendamine, et hoida hindu ja palgarallit kontrolli all.
Nüüd, kus EKP poolt on tehtud esimene samm majandusele hapnikukraanide avamiseks, on loogiline oodata, et paraneb tarbijate kindlustunne julgemalt tarbida ja suureneb ettevõtjate optimism võtta ette uusi projekte. Nii oleme juba enne eilset otsust näinud, et ettevõtjad on mõnevõrra aktiveerunud ja asunud ette valmistama uute äriplaanide käivitamist ning uute investeeringute tegemist. Seda näeme me ka Coop Pangas uute laenutaotluse kasvu järgi.
Kui küsida, et kas tehtud 0,25% kärbe muudab midagi oluliselt inimeste ja ettevõtete jaoks, siis tuleb tunnistada, et kui kahe aastaga on intressid tõusnud nullist neljani ja nüüd taanduvad 0,25 protsendipunkti võrra, siis ega see kergendus rahaliselt väga suur ei ole. Küll aga on see oluline sõnumina ja stardipauguna ettevõtjatele, et nüüd, kui esimene langetus on tehtud, võiks oodata ka järgmisi ja selles valguses oleks paras aeg pühkida tolm vahepeal külmutatud äriplaanidelt.
Kuna intressimäärade langetamisega on ots juba lahti tehtud, siis see mõjub lisaks laenuintresside baastasemetele ka hoiuse intressidele, mis on juba mitu kuud languses ja prognoosime, et see langus jätkub ka lähitulevikus. Kuigi hoiuste intressid pole enam päris sellisel tipptasemel nagu veel aasta tagasi, pakuvad need endiselt turvalist võimalust oma raha väärtust hoida ja kasvatada.
