Kokkuhoid

Hea teada: kui palju sa päriselt oma palgas hinnatõusu ja inflatsiooniga kaotanud oled?

Enda sissetulekute ostujõu teadmine aitab eelarvet paremini planeerida.Foto: Canva

Tarbimisharjumusi on hinnatõusu laines kõvasti muudetud. Lisaks on hirmutav ka tulev kütteperiood, sest keegi ei näi teadvat või oskavat spekuleerida kui suureks hinnad võiksid kerkida. Selleks, et näha kui suuri väljaminekuid saaksid endale täna lubada on võimalik kasutada ostujõu kalkulaatorit.

Raha väärtust langetab inflatsioon, mille üks komponente on hinnatõus. See tähendab, et sama raha eest, mis ennem, ei ole võimalik osta enam sama palju – raha ostujõud on vähenenud. Kui sa ei ole vähemalt aasta aega oma sissetulekuid suurendanud, siis on ka sinu rahakotirauad ilmselt rohkem lahti tulnud, kui varem.

Ostujõu hindamiseks on kõige lihtsam kasutada statistikaameti poolt välja töötatud ostujõu kalkulaatorit. Sinna tuleb sisestada sinu sissetuleku summa näiteks eelmisel aastal või sellel aastal, kui see muutumatuks jäi ja alla lahtrisse aasta millega võrrelda soovid – antud juhul 2022. aasta.

Illustreerimaks mida sealt teada saab teeme ühe arvutuskäigu läbi eelmise aasta Eesti keskmise palgaga. Eestis oli statistikaameti andmetel 2021. aasta lõpu seisuga keskmine brutokuupalk 1548 eurot, mis teeb netopalgaks ligikaudu 1250 eurot ja veidi peale. Ostujõu kalkulaatori järgi on see palk aga aastaga 260 eurot kaotanud, ehk sama ostujõud oleks 1510 eurol. Selle palga eest saab seega 20,8 protsenti vähem tarbida, kui aasta tagasi.

Allikas: Statistikaameti ostujõu kalkulaator

Miks see info sulle vajalik on?

Enda sissetulekute ostujõu teadmine aitab planeerida tarbimist ja mõelda läbi tarbimisharjumused. Näiteks, mis osa sinu väljaminekutest varem võttis 20 protsenti kuludest ja kas sa saaksid midagi ära jätta, mis selle vahe eelarves kompenseeriks? Kas spordiklubi liikmekaardi lõpetamine ja väljas söömas käimiste piiramine annaks selle vahe eelarvesse tagasi? Aga kui teed nädalas 2 ühistranspordi päeva ja ei sõida autoga?

Hinnatõus on peamiselt tuntav kütte-, toidu-, ja energiahindades – see tähenab, et kõik teised kulukategooriad võiks koomale tõmmata, et edasisteks hinnarallideks natukenegi valmis olla. Muidugi saaks seda argumendina kasutada ka palgaläbirääkimistel, sest lisaks kulude kärpimisele oleks hea lahendus ka sissetulekute suurendamine.

Samas peabmeeles pidama, et tänases kontekstis on hinnatõus mõjutanud kõiki eluvaldkondi, sealhulgas ettevõtteid. Viimaste uuringute järgi on palka tõstetud keskmiselt 11 protsenti. See aga võiks viidata, et ettevõtetel ei ole ilmselt piisavalt ressurssi, et töötajatele ostujõu langusest tulenevat kaotust kompenseerida.

Oma kulude jälgimine ja oma raha väärtusest aru saamine aitab teha igapäeva elu valikuid. Kui sa tead, kui palju sul päriselt raha on, siis on materiaalsete otsuste langetamine selle võrra hulganisti lihtsam.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.