Juuli lõpus kooskõlastusele läinud positiivse krediidiregistri väljatöötamiskavatsuse järgi kaalub Eesti registri loomist erasektori poolt, ent Andmekaitse Inspektsioon (AKI) on selle võimaluse osas skeptiline, kuna vajalikud arendustööd oleksid liialt ressursinõudlikud.
Väljatöötamiskavatsuse (VTK) järgi räägib erasektori süsteemi kasuks eelkõige suurem paindlikkus ja innovaatilisus, lisaks jõutaks dokumendi koostajate hinnangul valmis lahenduseni ilmselt kiiremini ja pakutaks teabe haldamisega seotud lisateenuseid. VTK-s märgitakse, et juba praegu on turul teenusepakkujad, kellest osadel on juba varasem taristu ning kogemus krediiditeabe haldamiseks. Seetõttu lähtutakse VTK-s sellest, et krediidiregistrit korraldaks erasektor.
Kui siiani on võimalik maksehäireregistrist kontrollida laenude ja kohustuste kohta, millega ollakse hätta jäänud või mis on maksmata, siis positiivne krediidiregister annaks võimaluselaenuandjatele kontrollida, mis laenud inimesel üleüldse on. Laenuandjaid on palju ning kõik võetud kohustused ei pruugi laenuandjatele näha olla, mistõttu ei saaks nad järgida vastutustundliku laenamise põhimõtteid.
Dokumendis on välja toodud, et hetkeseisuga võib täna tegutseda Eestis 2–3 ettevõtet, kes on võimelised positiivse krediidiregistri teenust osutama, kuigi ei saa välistada, et turule võib tulla ka täiesti uusi teenusepakkujaid.
Turuosalised on inspektsiooni järelevalvemenetlustes korduvalt rõhutanud, et erinevate infotehnoloogiliste arenduste tegemine on sisuliselt võimatu, kuna see oleks liialt koormav ja ressursirohke ning krediidiandmete avaldamine peakski olema suuresti pealiskaudne ja automatiseeritud.
“Arvestades, et uue süsteemi loomine eeldaks samuti erinevate lisafunktsioonide arendamist andmekaitse nõuete tagamiseks, siis tuleks täpsemalt veenduda, kas turuosaliste tänane tehniline võimekus ning edasine valmidus kulutusi tegema on ikkagi sellised, mis õigustavad VTK väidet, et erasektor suudaks antud olukorras kiiremaid ja innovaatilisemaid lahendusi pakkuda,” toonitas inspektsiooni peadirektor Pille Lehis kirjas ministeeriumile.
Muret tekitab ka õiguslik pool
Ühtlasi tunneb inspektsioon muret registrist päringute tegemise õigusliku aluse kontrolli pärast. “Kas niinimetatud krediidibüroo ülesandeks saaks ka see, et kontrollida, et igale päringule oleks lisatud isiku laenutaotlus?” küsib Lehis. VTK järgi saab registrisse päringu teha juhul, kui tarbija on esitanud krediidilepingu sõlmimiseks taotluse, ent amet rõhutab, et sellist asjaolu oleks andmete väljastamisel ka sisuliselt vaja kontrollida. “Meie praktika näitab, et niinimetatud uudishimupäringud esinevad kahjuks sageli ja seda võimaldab andmete väljastamine just sellisest andmekogust, kus õiguslikku alust ei kontrollita sisuliselt,” nentis Lehis.
Registri loomist erasektori poolt kritiseerib ka Eesti Advokatuuri finantsõiguse komisjon. “Komisjon mõistab erasektori initsiatiivi krediidiregistri loomist finantseerida ja valmidust krediidiregistrit pidada, kuid arvestades krediiditeabe registri olulist rolli isikuandmete kaitsel ning süsteemi mõju ühiskonnas, võib komisjoni hinnangul olla põhjendatud, et krediiditeabe registrit haldab riik,” märkis komisjoni esimees Kirsti Pent tagasisides ministeeriumile.
Erasektorist pärineva haldaja puhul on komisjoni vaates ka suurem oht toimepidavusele. “Kui Eesti turul ei peaks leiduma mitut potentsiaalset teenusepakkujat ning juhul, kui ainus teenusepakkuja peaks teenuse osutamisest loobuma – näiteks ei vasta enam järelevalve nõuetele või muud taolist –, tuleks riigil ikkagi ise platvormi haldamine üle võtta,” osutas Pent, lisasdes, et riigi hallatav süsteem tagaks eelduslikult ka avalikkuse usalduse süsteemi turvalisuse ja andmete õige käitlemise osas
Mujal Euroopas on positiivne krediidiregister laialdaselt kasutusel
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus saatis juuli lõpus kooskõlastusringile krediiditeabe jagamise ehk niinimetatud positiivse krediidiregistri seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, mis loob alused eraisikute laenukohustuste kohta info vahetamiseks.
Enamikes Euroopa Liidu riikides on positiivne krediidiregister olemas – osas on erasektori peetavad registrid, osas riiklikud registrid. Näiteks Leedus peab registrit osaliselt ka keskpank, Rootsis seevastu pakub erasektor ise seda teenust. Ka Soome on positiivset krediidiregistrit loomas, seal tehakse see maksuameti juurde.
Sisuliselt võiks ministeeriumi teatel positiivne krediidiregister Eestis olla üles ehitatud nii, et registrit peab erasektor ja sellele annavad andmevahetusplatvormi vahendusel kohustuslikus korras infot kõik pangad ja muud krediidiandjad. Enne laenuotsuse langetamist teeb krediidiandja kohustuslikus korras positiivse krediidiregistri kaudu päringu.
Rahandusministeerium avalikustas krediiditeabe seaduse eelnõu esimese väljatöötamiskavatsuse 2020. aasta septembris, et analüüsida, kas Eestis tuleks reguleerida krediiditeabe vahetamist ja milline oleks sobivaim andmevahetusmudel. Enamik tagasiside andjatest leidis, et selline krediidiinfo andmebaas on vajalik. Siiski leiti, et on vaja täiendavalt veel mitmeid aspekte analüüsida, muu hulgas sellise registri kooskõla isikuandmete kaitse regulatsiooniga.
