Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar kirjutas, et teise kvartali keskmise palga kiirenemine jääb kahjuks hinnatõusule alla ja keskmise palga ostujõud on kahanemas.

“Statistikaameti andmetel kiirenes keskmise palga kasv esimese kvartali 8,1 protsendilt 10,1 protsendini. Ka maksu- ja tolliameti andmete järgi suurenes keskmine deklareeritud palk sarnases tempos. Kuigi tarbijahindade kiire tõus on hoogustanud ka palgakasvu, jääb see hinnatõusule alla ja keskmise palga ostujõud on kahanemas,” kirjutab Soosaar.

Ta toob välja et kõige kiirem palgakasv oli aastavõrdluses eriti kiire 18,6 protsendiga majutuse ja toitlustuse tegevusalal, mis alles taastub koroonaviiruse kriisist. Majutus- ja toitlustusettevõtetes ulatus keskmine palk 62 protsendini majanduse keskmisest ning seal on ka suurem miinimumpalka teenivate töötajate osakaal.

Ühtlasi leiab Soosaar, et tõus sellel tegevusalal on seotud ka miinimumpalga tõusuga ja selle tegevusala jõudsa taastumisega. “Seetõttu on mediaanpalgast allapoole jäävad palgad selle aasta esimeses pooles ka jõudsalt kasvanud,” lisab Soosaar.

Ükonomisti sõnul on palgakasvu mõjutajaks suuresti töötajate surve palgatõusuks, et ostujõudu taastada, kuid nendib, et vaid need ettevõtted, kus toodangu hind on kasvanud hoogsamalt kui tootmiskulud. “Samas pidurdab palgakasvu tööandjate kindlustunde vähenemine seoses suure ebakindlusega toorme- ja energiahindade ning välisnõudluse osas,” lisab Soosaar.

Soosaare sõnul on tõesti teisel poolaastal oodata majandusolukorra nõrgenemist võrreldes esimese poolaastaga, kuid palgakasv järkub samas tempos, sest tarbijahinnad jätkuvad tõusmist ja töötajate nappuse tõttu pole ettevõtetel võimalik palgatõusuga venitada.