Raha

Madis Müller: keskpank ei saa intresside tõstmisega hinnatõusu nii kiiresti pidurdada

Poliitikakujundajad peavad olema toetuste välja töötamisel ettevaatlikud.Foto: Scanpix

Eesti Panga president Madis Müller märkis neljapäevast Euroopa Keskpanga intressimäärade tõstmise otsust kommenteerides, et keskpank ei suuda hinnatõusu kõrgemate intressimäärade abil alla tuua väga kiiresti, vähemalt ilma sügavat majanduslangust põhjustamata. 

Samuti on keskpangal Mülleri sõnul väga keeruline pidurdada kiiret hinnatõusu, mis tuleneb olulistest tõrgetest teatud teenuste või toodete pakkumisel, näiteks geopoliitilistel põhjustel kallinev gaasi hind ja tarneahelate probleemidest tulenevad hinnatõusud. “Tähtis on aga, et keskpank reageeriks muutunud majandusolukorrale piisavalt kiiresti ja püsiva hinnasurve korral kohendaks aegsasti oma poliitikat,” lisas Müller Eesti Panga blogis.

“Me mõistame, et need otsused tähendavad kallima laenuraha tõttu eeldatavasti aeglasemat majanduskasvu ning paraku ka loomata jäävaid ja kohati kaduvaid töökohti, aga püsivalt liigkiire hinnatõusu tagajärjed oleksid veelgi hullemad. Samas on tähtis mõista, et ka pärast keskpanga viimaseid otsuseid on intressimäärad laenuvõtjatele ajaloolises võrdluses jätkuvalt soodsad, eriti kui vaadata hinnatõusuga korrigeeritud nn reaalintressimäärasid,” tõi ta välja. 

Liigkiire hinnatõus on Mülleri vaates justkui eriti salakaval ja majanduse normaalset toimimist takistav maks, mille poolt ükski valija või poliitik ei ole hääletanud, seejuures enamasti regressiivne maks, mida maksavad suhteliselt enam väiksema sissetulekuga inimesed, sest hinnatõusust kannatavad kõige rohkem just nemad.

Poliitikakujundajad peavad tegema teadlikke otsuseid

“Seda tasub endale teadvustada ka kõigil Eesti poliitikakujundajatel, eriti kuivõrd värskelt ametisse asunud valitsus on deklareerinud, et praegune koalitsioon makse ei tõsta. Keskpank on tegemas oma osa hinnatõusu pidurdamiseks, kuid euroala kiireima hinnatõusu kontrolli alla saamiseks on tähtis, et ühte sammu astuks ka eelarvepoliitika. Mõistagi on vaja praegu toetada majanduslikult kõige haavatavamaid inimesi kõrgete energiahindadega toimetulekul, ent tasub ka vaadata, et valitsus liiga ulatuslike riiklike kulutustega hinnatõusule lisahoogu ei anna, seeläbi justkui kogemata täiendavat “inflatsioonimaksu” kehtestades,” hoiatas Eesti Panga president. 

Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu otsustas neljapäevasel rahapoliitika nõukogu istungil tõsta keskpanga kolme põhilist intressimäära 0,5 protsendi võrra ja kiitis heaks rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrumendi (TPI). Mülleri selgitusel peaks uus instrument aitama tagada, et laenutingimusi puudutavad keskpanga otsused kanduksid ühetaolisena edasi kõigi euroala riikide majandusse.

“See annab keskpangale võimaluse täiendavalt sekkuda võlakirjaturgudele olukorras, kus mõne riigi majandusväljavaatest sõltumata tekib investorite hulgas põhjendamatu paanika ja intressimäärad järsult tõusevad. Lisameetme olemasolu on kasulik täiendus keskpanga tööriistakastis. See loob paremad tingimused selleks, et rahapoliitika tõesti töötaks kõigi 19 euroala riigi jaoks ühetaoliselt ning et keskpank saavutaks oma eesmärgi ehk piisavalt madala, 2 protsendi lähedase keskmise hinnatõusu euroalal paari aasta vaates,” märkis ta.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.