Statistikaameti andmetel langesid tarbijahinnad oktoobris võrreldes septembriga 1,1 protsenti, kuid aastatagusega võrreldes on hinnad siiski tõusnud 22,5 pritsenti. Hinnatõusu pidurdumise põhjus oli eelkõige energiahindade odavnemine, mis alanesid oktoobris kuuga rohkem kui kümnendiku võrra.

“Kõrgete energiahindade kompenseerimise meetmed ja universaalteenuse kehtestamine võimaldasid tarbijahindadel oktoobris kuulises võrdluses langeda,” ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas ning lisas, et euroalal üldiselt siiski inflatsioon kiirenes 10,7 protsendini.

Pungase sõnul on hinnalangust soosinud Euroopa gaasihoidlate oodatust kiirem täitumine, meetmed tarbimise vähendamiseks ja tavapärasest soojemad ilmad. Küll aga statistikaameti hinnangul võib külmade ilmade saabudes energiahinnad uuesti siiski tõusma hakata.

Lõpphindadesse kõik kulud kandunud pole ja ehk pole see isegi võimalik

Nii statistikamet kui ka Pungas tõid välja et toidukorvi hinnad on vaid kasvavas tempos liikunud ning tegelikkuses ei ole ettevõtted suutnud hinnatõusu täielikult toodete lõpphindadesse kanda, mistõttu hinnasurve veel jätkub. Toiduhindade tõus oktoobris oli 28 protsenti.

Eriti märkimisväärne on puu- ja köögiviljade hinnatõus, mis tavaliselt sügiseti just odavnevad. Oktoobris oli tõus 24 pritsenti. Põhjuseks tõi statistikaamet välja ebasoodsaid ilmaolusid ning ka energiakallidust.

Teenuste hinnad odavnesid hooajaliselt tavalises tempos, kuid teenustele üleüldiselt hinnasurve jätkub. HInnatõus oktoobris oli 13 protsenti ning peamiselt tõstab seda energia kulu, mistõttu on Pungase sõnul lähiajal oodata veel ehk vaba aja ja sportimisega seotud teenuste kallinemist.

Üha enam annab ostujõu vähenemine tunda nüudluses, mis teeb ettevõtetele raskeks hindade tõstmise ja ka palgasurvega kaasa minemise. Samas on see hea inflatsioonile. Pungase sõnul võiks tänase seisuga prognoosida aasta lõpuks inflatsiooni alla 20 protsendi.

Külla aga raskused tootmiskulude edasikandmisel teenuste ja toodete lõpphinda annavad tagasilöögi ettevõtetele, mistõttu väheneb tootmismaht ja ilmselt ka töökohad.