Jõulud on imeilus aeg, kuid paraku kaasneb kingituste otsimisega ja ostmisega ka palju stressi. Suurem osa meist märkab, et pühadega kaasnevad ka oluliselt suuremad väljaminekud ning detsembri eelarve võib kergesti lõhki minna. Kuidas seda vältida, räägib LHV jaepanganduse juht Annika Goroško.

Pane paika kindel (kingi)eelarve

Goroško esimene soovitus pühadega seotud väljaminekute vähendamiseks on esmalt koostada kingieelarve ja panna sinna kirja, kellele on plaanis kinke teha. “Samuti on hea mõte enne e-poodidesse või kaubanduskeskustesse suundumist läbi mõelda täpsemad kingiideed – nii on lihtsam lisakulutusi vältida. Kaupluses kohapeal tasub vältida sihitult ringi kõndimist ning minna ostma vaid väga konkreetseid asju – see aitab ära hoida emotsiooni ajel tehtud oste, mida tegelikult tarvis ei ole,” sõnas ta.

Niisamuti soovitab ta oste tehes jälgida, et pangakaardil oleks olemas ostukindlustus. “Kindlustus aitab, kui ese peaks kasvõi inimese enda süül ootamatult purunema. Enamasti kehtib ostukindlustus uutele kestvuskaupadele, mille ostuhind on vahemikus 100 kuni 5000 eurot. Kestvuskaupadeks loetakse üldjuhul esemeid, mille tavapärane kasutusaeg on pikem kui kolm kuud – näiteks elektroonika, mööbel või isegi riided. Ostukindlustuse tavaline kehtivusaeg on kuus kuud ostu sooritamise hetkest,” lisas ta.

Planeeri ette ka muud kulud

Jõuluajal on peale kinkide veel väljaminekud, mis võivad esialgu eelarvet koostades ununeda – näiteks toidukulud või kaugemal elavatele sugulastele külla sõitmine. Samuti peetakse jõuluüritusi koolis, tööl ja lasteaias.

“Eelarve koostamisel tuleks ka nende väljaminekutega arvestada, et kõigest hea ülevaade püsiks ning hilisemaid üllatusi ette ei tuleks. Oluline osa eelarve pidamisest on kulutuste üles märkimine – seda tasub teha kohe pärast väljaminekute tegemist. Nii saad eelarvel jooksvalt silma peal hoida ja kulutusi oma võimalustega võrrelda,” sõnas ta.

Vaata üle olemasolevad peoriided ja jõulukaunistused

Jõulude ja aastalõpu lahutamatu osa on peod – olgu need pere, sõprade või töökaaslastega.

“Tihitpeale ostetakse pühade perioodil ürituste jaoks uus kleit või muu pidulikum riietusese, mis hiljem kappi seisma jääb. Et säästa keskkonda ja rahakotti, tasub läbi mõelda, kas peoriided vajavad igal aastal uuendamist või on sobiv asi juba kapis olemas. Samuti on hea variant mõne ägeda riideeseme laenamine – nii saab seltskonda minna uue riietusega ning samas olla ka säästlik,” sõnas Goroško.

Sama kehtib ka jõulukaunistuste puhul – ehk saab kasutada juba varasemast olemasolevad tulukesi või kuuseehteid? 

Kaalu, kas kingitus on selle saaja jaoks vajalik

Jõuludega kaasneb paraku ka ületarbimine ning on tõenäoline, et oleme kõik olnud jõulude möödudes olukorras, kus meil on asju, mida me ise ostnud poleks ning mis pole otseselt ka vajalikud. Seepärast tasub enda lähedastelt enne kingi planeerimist uurida, mis neile enim rõõmu tooks.

“Aina populaarsem on lähedastele kinkida rahatarkust – näiteks mõni teemakohane raamat või pilet seminarile. Kui aga on soov aktsiaid kinkida, on selleks kõige mõistlikum viis kinkida raha ja paluda või isegi aidata seejärel kingi saajal aktsiaid osta. Nii saad tavapäraste kinkide asemel teha investeeringu oma lähedase tulevikku,” lisas ta lõpetuseks.