Riigikogu võttis eilsel istungil vastu perehüvitiste seaduse muudatused, millega on edaspidi võimalik lapsel saada riigilt elatisabi ka vanema pankrotimenetluse ajal. Lisaks paranevad surnult sündinud laste vanemate vanemahüvitise saamise tingimused.

Kuni 100 eurost elatisabi maksab riik lapsele, kelle suhtes ei täideta ülalpidamiskohustust. Varasemalt ei olnud võimalik toetust pakkuda nendele lastele, kelle vanemate suhtes on välja kuulutatud pankrot ja oli alustatud pankrotimenetlus. Heaks kiidetud seadusemuudatustega see probleem õnneks laheneb.

Ühtlasi võimaldab uus kord saada nüüd toetust ka siis, kui varasemalt on vanemate vahel notaris või lepitaja juures kehtestatud kokkulepped, aga üks pool kokkuleppeid ei täida.

„Elatisabi ja vanemahüvitise muudatused on järjekordsed sammud, et toetada perede majanduslikku toimetulekut. Lisaks soovime vanematele luua lihtsad ning proaktiivsed lahendused ülalmainitu haldamiseks. Sarnaselt septembrist käivituva riikliku perelepitusteenusega, on meie eesmärk ka selle muudatuse puhul soodustada lahku läinud vanemate kohtuväliste kokkulepete tegemist, nii säästame lapsi ja ka vanemaid kurnavatest kohtuvaidlustest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Paremad vanemahüvitise ja emapuhkuse tingimused

Eelnõuga muudetakse paremaks ka vanemahüvitise ja emapuhkuse tingimusi olukorras, kus laps sünnib surnult või sureb 70 päeva jooksul pärast sündi. Emadele, kellel on õigus emapuhkusele, antakse võimalus kasutada hüvitatud emapuhkust 100 kalendripäeva ning kui emal on jäänud lapse surma hetkeks saada emapuhkust vähem kui 30 kalendripäeva, tagatakse talle igal juhul 30 päeva ema vanemahüvitisega kompenseeritud puhkust.

Ka isadel ja töö- või teenistussuhteta emadel on võimalik saada vastavalt isa või ema vanemahüvitist 30 päeva ulatuses, kui laps peaks sündima surnult või surema 70 kalendripäeva pärast sündi. Samuti luuakse tehniline lahendus, mis võimaldab teha vanematele proaktiivne perehüvitiste pakkumine, vähendades vanemate vaeva emotsionaalselt keerulisel ajal.

Sotsiaalkaitseministri sõnul on iga laps ja lapsevanem riigi jaoks oluline ja koostöö lapsevanematega on väga tähtis, et uus süsteem vastaks perede vajadustele. „Hoiame vanemahüvitiste ja -puhkuste süsteemil silma peal ja oleme paindlikud leidma lahendusi ja võimalusi, et süsteemi veelgi paremaks muuta,“  lisas Riisalo.

Iseteenindus muutub kergesti kasutatavamaks ja ülevaatlikumaks

1. aprillist 2022 jõustuvad juba 2018. aasta sügisel vastu võetud vanemapuhkusi ja -hüvitisi puudutavad muudatused, et veelgi suurendada vanemate töö-  pereelu ühitamise võimalusi ning soodusta hoolduskoormuse jagamist ema ja isa vahel.

Lihtsaks ja mugavaks vanemapuhkuse planeerimiseks luuakse sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse keskkonda kalendervaade, mis annab lapsevanemale hea ülevaate juba kasutatud ja veel kasutatavatest puhkusepäevadest ja -hüvitistest.

Lahendus vähendab ka tööandjate koormust puhkuste administreerimisel, sest praegu käib puhkuste taotlemine ja tasustamine tööandja kaudu, kes suhtleb sotsiaalkindlustusametiga. Edaspidi peab tööandja suhtlema sotsiaalkindlustusametiga üksnes siis, kui talle töötaja valitud puhkuseperiood ei sobi. Nimetatud puhkuste puhkusetasu maksab töötajale sotsiaalkindlustusamet riigieelarvest.

Vanemahüvitist puudutavad muudatused jõustuvad esimesest aprillist 2022 ja elatisabi muudatused esimesest juulist 2022. Loe muudatustest lähemalt SIIT.