Finesta tegevjuht Heikki Mäki kinnitab, et ühest küljest jätab sõda majandusele ja sellega kaasnevalt ka tööjõuturule kindlasti jälje. “Teisest küljest ei ole me ligilähedalgi olukorrale, kus oleks ukrainlaste tõttu kohe töökohad otsa saamas,” lisas ta käesoleva aasta I kvartali tööjõuturu suundi iseloomustades.
Heikki Mäki sõnul on sõda eelkõige mõjutanud tööandjate tegevust. “Meil on olnud järjest mitu kriisi ja sõda on nüüd omakorda järgmine. Hinnatõus algas juba enne sõda, kasvasid nii energia- kui ka toormehinnad ja Venemaa sissetung Ukrainasse andis omakorda mõlemale probleemile hoogu juurde,” tõdeb Mäki.
Sõja tagajärjel hakkasid juba märtsi alguses Eestisse saabuma esimesed Ukraina põgenikud, kuid nende mõju majandusele ja siinsele tööjõuturule on Finesta juhi hinnangul praegu veel vara prognoosida.
“Eesti tööjõuturg vajas inimesi, aga pole teada, kui kauaks tahavad lahingutegevuse eest varju tulnud ukrainlased siia jääda. Palju sõltub nende elukohast. Lääne pool riigis on rahulikum ja sinna kolitakse juba ka tagasi. Võimalik on, et okupeeritud aladelt saabunud inimesed jäävad siia pikemalt ja nemad on ilmselt huvitatud ka siinsele tööturule integreerumisest.”
Tööstusesse tormi ei joosta
Tööstussektor teatas juba esimeste sõjapõgenike saabudes, et annab hea meelega tööd. “Osa inimesi on sinna tõesti juba kohad saanud, aga suurt tööjõupuuduse leevendust siiski oodata pole. Kui me vaatame praegu Eestisse jõudnud sõjapõgenikke arvu – rohkem kui 30 000 – siis nagu ma juba ütlesin, osa neist on läinud Ukrainasse tagasi. Teiseks peame meeles pidama, et suur hulk sõjapõgenikest on lapsed, osa jälle eakad inimesed, kes vähemalt täiskohaga ei tööta,” selgitab tööjõurendi ettevõtte juht. “Tööealiste puhul räägime aga suures osas naistest. Paljudel neist on kaasas lapsed, kelle jaoks on vaja lasteaia- või koolikohta. Kuni seda pole, ei saa ka vanemad tööle minna.”
Silmas tuleb pidada sedagi, et kõigil pole tootmises töötamiseks sobivaid omadusi, kõigil pole selleks ka soovi. Heikki Mäki andmetel on sõjapõgenike hulgas nii neid, kes väga suurtes rahalistes raskustes kui ka selliseid inimesi, kel kogutud teatud tagavara.
“See ei tähenda, et kui on tegu Ukraina sõjapõgenikuga, siis ta võtab alati vastu esimese ettejuhtuva töö ja teeb seda kõige madalama tasu eest,” rõhutab Heikki Mäki kelle sõnul jagub tööd jätkuvalt nii eestlastele kui ka ukrainlastele. “Ma olen kindel, et sügiseks on seis sama ja kogu sõjapõgenike mõju siinsele tööjõuturule on see, et mõnel ettevõttel on ometi personali palkamise osas elu veidi kergemaks läinud.”
Kaubanduses käib optimeerimine
Kaubandussektorit mõjutas esimeses kvartalis enim uue turuosalise – Lidli – alustamine. “Mingil määral see suurt pilti kindlasti muutis, tööjõuturul toimus liikumine ja suurenes surve palgakasvuks. Lidlil on aga praegu ainult 8 kauplust, nii et mastaapset mõju selle osakaaluga kogu Eestile siiski ei tekita,” leiab Mäki.
Lisaks on Lidli töötajatel Mäki sõnul laiem profiil. “Kõrgema palga eest nõutakse ka laiemat tööoskust, sealsed töötajad peavad tegutsema erinevatel töölõikudel, et töö oleks võimalikult optimaalne ja inimesed on just täpselt seal, kus neid hetkel vajatakse. Kõigile inimestele taoline töökorraldus ei sobi.”
Kaubandussektoris pole Mäki hinnangul Ukraina tööjõu massilist pealetulejut ette näha. “Klienditeenindus vajab kohaliku keele oskust, seega on kaubandussektor endiselt tööjõu puuduses. Palgatõusu kompenseerimiseks otsivad tööandjad võimalust kulusid muul moel kokku hoida.” Strateegiad on erinevad, kui pea kõik Eestis tegutsevad kaubandusketid on läinud iseteeninduskassade kasutamise peale, siis Lidl on Mäki sõnul teatanud, et nemad vähemalt esialgu seda teed ei lähe.
HoReCa elab endiselt koroonakriisi hirmus
Häid uudiseid ei paista ka turismiettevõtetele, kaasa arvatud toitlustusvaldkonnas. “Siin on tööjõuga praegu ehk veel kõige keerulisem, sest tegu on ebakindla sektoriga. Sõja kõrval kipume unustama, et koroona ei ole veel kadunud ja uued lained võivad taas tuua kaasa kohvikute-restoranide sulgemised ning piirangud hotellidele,” selgitab Mäki.
“Varasemate sulgemiste ajal jäi HoReCa ettevõtetes inimesi tööta ja osa neist on liikunud sektorist ära. Nad on leidnud uued ametid. Puudu on kokkadest, teenindavast personalist, puhastustöötajatest,” loetleb tööjõurendifirma juht. “Ettevõtjad, kes vahepeal olid sunnitud oma kohad kinni panema, peavad nüüd uuesti töötajaskonna üles ehitama. Ülesande teeb raskeks asjaolu, et käib üleüldine tööjõu otsimine ja kuni COVID suudab ikka veel ulatuslikult levida, ei tundu turism ja toitlustus inimestele turvaline valik.”
Majanduse ja tööjõuturu prognoosi osas sõltub Heikki Mäki kinnitusel pea kõik sellest, kui kiiresti ja kuidas laheneb olukord Ukrainas. “On analüütikuid, kes prognoosivad, et teine kvartal läheb Eestis ja ka Euroopas üldiselt veel suhteliselt hästi. Aga sõja mõjud jõuavad pikkamisi kohale, millele lisandub üha keerulisem suhtlus Hiinaga. Ma ise olen seda meelt, et alternatiivid on võimalikud nii Hiina kui Ka Venemaa osas. Meil on vaja uut energiat, uusi tooraineid, uusi tootmisi – nii saame majanduskeskkonna, millele saab kindel olla ja mille pärast poleks häbi.”
