Augustis ilmunud CV-Online’i tööturu monitooringust selgub, et 75 protsenti töötajatest ei pea enda töötasu piisavaks ning ootavad endiselt tööandjatelt palgatõusu. Lisaks nähtub, et pea 50 protsenti vastanutest on otsustanud kõrgema palga saamiseks uut töökohta otsida. Alati ei pea aga kõrgema töötasu nimel tööandjat vahetama.

SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal selgitab, mida töötaja võiks palgateemadest teada.   

Uuri, millistel põhimõtetel toimub töötasude üle vaatamine 

Juba tööle asudes võiks töötaja oma otseselt juhilt uurida, mis alustel ja põhimõtetel toimub organisatsioonis töötasude ülevaatamine. Osades ettevõtetes on juurutatud töötasupoliitika, mille järgi vaadatakse kord aastas kõikide töötajate palgad üle. See küll ei pruugi tähendada, et kõik töötajad saaksid automaatselt palka juurde, kuid võimalus on olemas. 

Samas on ka organisatsioone, kus kindel töötasupoliitika puudub, mis annab töötajatele võimaluse ise palgatõusu küsida. Juht ei pruugi teada, et töötaja on oma palga suhtes rahulolematu, kui viimane sellest märku ei anna. Palgateemalise vestluse alustamine võib olla keerukas ja ehk ka pisut hirmutav, kuid kui selleks põhjalikult ja argumenteeritult ette valmistuda, siis võib tulemus olla ootuspärane ja positiivne.  

Kui palgatõusu küsimine ebaõnnestub, siis tasub mõelda, mis läks valesti. Öeldakse küll, et küsija suu pihta ei lööda, kuid seda eeldusel, et töötaja oskab ka põhjendada, millega ta on palgatõusu välja teeninud. On see kas lisaülesannete või -vastutuse võtmine, eelnevalt seatud eesmärkide täitmine või muu lisaväärtuse loomine. Palgatõusu küsimine konkreetsete argumentideta ei kanna üldjuhul vilja. 

Karjääriredelil liikumine ei pea piirduma kindla ametikohaga 

Karjääriredelil edasiliikumine võib olla üks viisidest, kuidas saada soovitud palgatõus. Karjääri tegemiseks ei pea alati tööandjat vahetama, sest on palju ettevõtteid, kus on võimalik liikuda edasi organisatsioonisiseselt. Mida suurem organisatsioon, seda rohkem on võimalusi edasi pürgimiseks.  

Samas on olukordi, kus töötaja on olnud ühel positsioonil aastaid ning töösooritus ühtviisi hea, kuid tema palgasoov on märkimisväärselt suurem kui turu keskmine. Kui töötaja palgaambitsioonid on kõrged ja tema jaoks väga olulised, siis tasuks vaadata organisatsioonis teisi ametikohti, mille keerukuse tase on kõrgem ja võimalus karjääri teha suurem. 

Kui töötaja tunneb ambitsiooni karjääri tegemiseks, saab oma tööülesannetega suurepäraselt hakkama ja otsib pidevalt uusi väljakutseid, võib karjääriredelil liikumine toimuda väga kiiresti. Kuid nagu palgatõusu küsimine, on ka karjääri tegemine iga inimese enda kätes. Tuleb seada endale kindel siht, selle nimel tööd teha ning häid tulemusi uhkusega teistele, eriti otsesele juhile esitada.  

Palgatõusu võivad kompenseerida lisahüved 

Alati ei pruugi palgakõrgenduse küsimine soovitud tulemust anda. Enne töökuulutuste avamist tasub aga uurida, milliseid lisahüvesid ettevõte pakub ja kas need võiksid kompenseerida potentsiaalse palgatõusu.

Palga ja teiste hüvede kõrval on oluline ka töötaja vaimse tervise toetamine, kuna sellega seotud probleemid on üha aktuaalsemad. Lisahüved võivad kompenseerida võimaliku palgatõusu, hoida vaimset ja füüsilist tervist ning mõnel juhul aitavad kindlustada ka töötaja pensionipõlve. 

On loomulik, et töötajad ootavad palgatõusu, mistõttu oleks tööandjal kõige mõistlikum luua kindel töötasupoliitika ja palgastruktuur, mis aitaks kõigi osapoolte ootusi paremini juhtida. Igal juhul saavad töötajad palgatõusu saavutamisel ka ise kaasa aidata, näiteks seada endale kindlad eesmärgid ja nende nimel pidevalt töötada. Sihikindel töö toob tulemusi, mis on olulised nii karjääriredelil tõusmisel kui ka palgatõusu küsimisel. Samas tasub meeles pidada, et palgatõusu küsimine peaks olema hästi põhjendatud, sest kõrgemat palka niisama kandikul ei pakuta.