Eratarbimine langes 8,7 protsenti. Ainsatena näitasid kasvu koduse elustiiliga seotud kulutused toidule ja sideteenustele.
Kulutused kõigis muudes kaubagruppides langesid: eelkõige osteti vähem rõivaid, jalatseid ning ei kasutatud transporti ja mitmesuguseid teenuseid.
Pole nii sünge, kui arvati
“Ootasin Põhjamaadele sarnaselt keskmisest tugevamat tulemust Eesti majanduselt. Eesti majandusel läks oodatust veidi pareminigi,” ütles uudisteagentuurile BNS Luminori peaökonomist Tõnu Palm, kes esialgu prognoosis 10-protsendist majanduslangust.
Ta lisas, et võrreldes euroala keskmise 15-protsendise SKP aastalangusega on Eesti teinud selgelt parema tulemuse ja see peegeldab majanduse suuremat stabiilsust.
“Riigil oli võimalus samuti kasvu panustada majanduspoliitiliste meetmetega ning seda on ka näha tarbimise tagasihoidlikumas languses,” märkis peaökonomist.
LHV ökonomist Kristo Aabi sõnul oli juba mõnda aega tagasi tunda, et kevadised sünged majandusprognoosid ei realiseeru täies mahus.