Uudis

Eesti Pank avaldab, kui paljudele Eesti inimestele makstakse palka sularahas

Mitmed siseministeerumi juhid said korraliku preemia. Pilt on illustratiivne.Foto: Scanpix

Eesti Pank avaldas äsja uuringu Eesti inimeste finantskäitumise kohta ning tulemustest leiab nii mõningat huvitavat – näiteks selgub, et ühe- ja kahesendiste kaotamise vastu on eelkõige noored inimesed ning jätkuvalt on omajagu inimesi, kes saavad palka sularahas.

Kui ülekaalukas enamik inimesi saab oma sissetuleku pangakontole (92%), siis endiselt on 5% neid, kes saavad oma sissetuleku sularahas, selgub uuringust.

“Viimase kümne aasta jooksul on sularahas palka või pensioni saavate inimeste osakaal püsinud küllaltki muutumatuna. Sularahas sissetuleku saamise põhjustena toodi välja nii tööandja kui enda soovi ja ka pangakonto puudumist,” rääkis Eesti Panga makse-ja arveldussüsteemide spetsialist Tiina Soosalu.

Igapäevaoste tehakse rohkem pangakaardiga

Veel tuleb välja, et valdav osa elanikkonnast teeb oma igapäevaoste sagedamini pangakaardiga kui sularahas. Neid, kes kasutavad oma ostudeks ainult sularaha, on aga umbes kümnendik. Ligikaudu sama palju on ka neid, kes saavad oma ostud tehtud ainult pangakaarti kasutades.

“Kümne aasta eest oli sularaha kasutajaid märgatavalt rohkem, siis tegi oma igapäevaoste ainult või enamasti sularaha eest üle poole elanikest,” märkis Soosalu.

Pangakontole sissetulekute saajad kasutavad sularaha saamiseks valdavalt pangaautomaate (93%), kuid viimasel ajal on eriti maapiirkondades sularaha hakatud välja võtma ka poekassadest. Teenus on kõige paremini käivitunud Lõuna-Eestis, kus lausa 12% elanikest on seda kasutanud, kui ka Lääne-Eestis.

Kolmandik inimesi hoiab sääste sularahas

Eesti Panga sularahakäitluse spetsialist Martti Näksi sõnul hoiab sularahas oma sääste ligikaudu kolmandik Eesti elanikest (32%). Sularahas sääste hoidvatest inimestest 43% teevad seda selleks, et säästudest oleks parem ülevaade, 19% pangahoiuste madala intressitulu ja 11% pankade liiga kõrgete teenustasude tõttu.

Alates 2015. aastast on tasapisi suurenenud nende perede arv, kel jääb pärast esmatarvilike kulutuste tegemist ja laenumaksete tasumist raha üle.

“94% inimestest ütlevad, et sularaha kättesaadavus ei ole muutunud või on paranenud ning üle 2/3 elanikest hindab sularaha kättesaadavust heaks või väga heaks. Vaid 1% ütleb et sularaha kättesaadavus on halb või väga halb,” rääkis Näksi.

Noored on punaste sentide kaotamise vastu

Turu-uuringute AS uuringujuhi Karin Reivarti sõnul on üllatav, et 1-2 sendiste müntide kaotamise idee vastu on kõige sagedamini just noored inimesed, nimelt ligi pool 18-24aastaste vanuserühmast.

Kogu elanikkonna seas on 1-2 sendiste müntide kaotamise vastu 31% vastanutest. “Enamasti pooldavad noored uusi võimalusi maksete kiiremaks ja mugavamaks teostamiseks, kuid siin on tulemus vastupidine,” ütles Reivart.

Loe siit täpsemalt, kuidas Eesti vajab igal aastal kaht veoautokoormat punaseid sente, mida keegi ei kasuta.

Märksõnad: , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.