Uudis

Eesti üks edukaimaid fotograafe annab nõu, kuidas jõuda elus püstitatud eesmärkideni

Kõik teevad “to do liste”, aga tee hoopis list sellest, mida mitte teha. Raske on midagi uut oma igapäeva ellu lisada, kui sinu graafik on ammu juba tegevustes üle bookitud.

Fotostuudio omanik, fotograaf ja esimene eestlasest Brasiilia jiu-jitsu Euroopa meister Mardo Männimägi annab nõu, kuidas olla edukas nii tööl kui ka eraelus.

Enamasti püstitatakse elus eesmärke, mis muutuvad kinnisideeks, kuid niiviisi võib tekkida ärevushäire ja tulemust ikka ei ole. Seda põhjusel, et oluline ei ole eesmärk, oluline on süsteem, kuidas sa selle eesmärgi saavutad.

Mõtlemisest ainuüksi ei piisa

Selleks kirjuta välja alapunktid, mida võiksid teha iga päev selleks, et eesmärgini jõuda.

Näiteks: soovin end ametialaselt täiendada ja selleks pean iga päev lugema vähemalt 15 minutit erialast kirjandust, tutvuma nädala jooksul inimesega, kes on kogenum ja võimalusel saama temaga kokku. Viimasel juhul peaks kohtumine olema võimalikult hästi ette valmistatud, vestlus ei tohiks olla lihtsalt lobisemise vormis, vaid minema peab konkreetsete teadmiste järgi.

Mina võtsin edasi arenemiseks ühendust fotograafiga, kes käivitas 15 aastat tagasi fotostuudio ja -teenuse ning alustas hiljem pildipanga pidamisega. Sain temalt kasulikku nõu, et kõiki otsuseid peab tegema lähtudes sellest, kas see on viie aasta pärast kuidagi kasulik ja tahad sellega tegeleda. Kui ei, siis jäta see tegemata ja mõtle, mis oleks parem viis või töö, milleni peaksid jõudma.

Süsteemi loomine on enesearengu puhul väga oluline, sest muutusteks peab midagi ette võtma, tutvuma uute ja kogenenumate inimestega. Kui eesmärgini ei jõua, siis vaata kriitiliselt üle, kas täitsid kõik alapunktid. Naiivne on loota, et miski muutub, kui sa jätkad vanaviisi.

Tee “not to do” liste

Kõik teevad “to do liste”, aga tee hoopis list sellest, mida mitte teha. Raske on midagi uut oma igapäeva ellu lisada, kui sinu graafik on ammu juba tegevustes üle bookitud.

Selleks on kõige parem panna kirja eelnenud päeva tegevused. Ole detailne ja kui soovid, siis hoia seda ainult enda teada. Pane kirja kõik alatest sellest, mida pärast ärkamist tegid, kellega suhtlesid päeva jooksul, kus käisid ja kui kaua võttis kõik aega.

Lase kirjapandul settida paar päeva, sest siis suudad olla realistlikum, ja seejärel hinda märkmeid kriitiliselt. Pane tegevuse taha, kas see tegevus on neutraalne, halb või hea harjumus. Pärast hindamist mõtle, mida oleksid võinud teha teisiti, teises järjekorras või on see tegevus oluline ka viisaastaku plaanis.

Järgnevalt võid selles valemis asendada mõne halva asja kas neutraalse või siis hoopiski hea harjumusega. Praktiseeri seda seitse päeva ja siis kirjuta uuesti oma päev üles. Reeglina saab nii nädala kaupa vaikselt igapäevaseid harjumusi optimeerida ja muuta tõhusamaks.

Lisaks, ära luba midagi, mida 120 protsenti täita ei suuda. Elu läheb tänu sellele palju lihtsamaks ja ei ole stressi, et aeg pressib peale ja kuidagi ei õnnestu sõna pidada. See mõjub hästi nii tervisele, suhetele kui ka finantsile.

Ma ei ütle, et see on kõigi jaoks ainuõige lahendus, aga tegevuste kriitiline hindamine toob tulemusi ja saad hinnata, kas liigud püstitatud eesmärgi suunas.

Esialgsed muutused ei pea olema drastilised

Näiteks soovid võtta 30 kilo alla, siis loe esialgu iga päev 15 minutit tervisliku toitumise kohta, sest hetkega 100 protsendilisi muutust ei ole olemas ja enne toitumise muutmist peab mõistma, miks on see vajalik. Mõistlik on liikuda eesmärgi suunas tasapisi.

Minu viimase aasta käive on justnimelt kahekordistunud ainult sellepärast, et olen jälginud tegevusi, mis on mulle kasulikud ja mis mitte. Hakkasin samuti lugema iga päev majandusraamatuid, et mõista rohkem investeerimisest. Ma ei hakanud suvaliselt kuhugi raha paigutama, vaid viisin end mitme aasta jooksul kurssi, kuidas investeerimismaailm toimib.

Jõukal on iga sent arvel

Selleks ärkasin, panin kella kinni ja sotsiaalmeediat puutusin alles siis, kui olin 20 minutit materjali lugenud.

Peale tegevuse üleskirjutamise panen kirja ka kulud, kuhu raha läheb. Niiviisi on pilt ees, kus on puudujäägid. Seetõttu teavad reeglina jõukad inimesed täpselt palju miski maksab: alates autopesula hindadest kuni palju peab kohvi eest välja käima.

Märksõnad: , ,

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses