Majandusajakirjanik Erik Aru suviseks tarbimissoovituseks on unustada telesarjad ja muu pseudoajalugu ning võtta ette ehe kraam.

Selle riigi valitseja tiitliks oli Negusa Nagast ja Seyoume Igziabeher. Ülikkond jagunes kaheks: pärusaadel Mesafint ja harilikult lihtsat päritolu teenistusaadel Mekwanint. Tiitlid olid mõlemal samad, kuid võrdse tiitli puhul oli pärusaadlik kõrgem.

Riigi eelviimase keisri Menelik II nimetatud troonipärija Lij (viitas kõrgest soost noormehele) Iyasu ei jõudnud kroonimist ära oodatagi, sest kuuldused tema usuvahetusest viisid riigipöördeni, mille tulemusel pääses troonile tema tädi, keisrinna Zewditu.

Keisrinna pidi endale kaasvalitsejaks võtma enda troonipärija, oma kauge nõbu regent Ras (hertsog) Tafari Makonneni, kes sai pärast tema surma keisriks. Tema üle 44-aastasse valitsemisaega mahtusid kuueaastane välisokupatsioon, riigipöördekatse ja verine sõda separatistidega.

Valitsusaeg lõppes järjekordse riigipöördega, milles võimule tuli ohvitseride organisatsioon Derg, mis tappis 60 riigi juhtkonna ja keisripere liiget, oma paleesse vangistatud keiser ise lämmatati järgmisel aastal padjaga.

Ma ei jutusta siin ümber mõne fantaasiaseriaali ega paksu raamatusarja sisu, vaid hoopis Etioopia 20. sajandi ajalugu – viimase keisri valitsejanimi oli Haile Selassie I. Nagu aru saada, on selles kõik – kummalised nimed, veidrad tiitlid, keerulised peresuhted ja ämbrikaupa verd.

Nii ongi minu soovitus unustada igasugused väljamõeldud dünastiad ja impeeriumid ning tutvuda parem oma koduplaneedi ajalooga.

Olen keskmisest eestlasest ilmselgelt teadlikum Jaapani ajaloost, kuid ega ma sellest suurt midagi tunne peale Tokugawa šogunaadi loomise 17. sajandi hakul ja 1868. aasta Meiji restauratsioonile järgnenu. Ülejäänu ootab avastamist.

Või võtame ette Balkanimaade ajaloo, kus nimed on meile küll lähedasemad, kuid sündmustik täiesti pööraselt tormiline. Vahet pole, millist riiki seal vaadata, Albaaniat, Kreekat või Rumeeniat – verd ja spermat pritsib, nii et vähe pole.

Meenutame näiteks Serbia 1903. aasta mai riigipööret, kus purjus ohvitserid kappi peitunud kuningas Alexander Obrenovići ja kuninganna Draga välja kiskusid, mõõkadega ja püstolilaskudega mõrvasid ning aknast sõnnikuhunnikusse heitsid. Tekitas huvi?

Nii et pole vaja oma raha kulutada Netflixi või muu sarnase tellimisele või oma südametunnistust piraatlusega vaevata (tõsi, hästikasvatatud südametunnistus räägib ainult siis, kui talle sõna antakse).

Esialgu lugege tasuta Vikipeediast ja kui tekib huvi süveneda, siis võib juba raamatud ette võtta. Mis kõige parem – raamatu saab randa kaasa võtta ja seda ka päikese käes rahulikult lugeda.