Värskes uuringufirma SKDS läbi viidud ERGO kindlustuse küsitluse käigus küsitleti leibkondi Eestist, Lätist ja Leedust ning muuhulgas uuriti, et kui pere kaotaks oma tavapärase sissetuleku, siis kui pikalt saaksid nad olemasolevate säästude põhjal hakkama ilma kulusid kärpimata.
Ilmnes, et 30% eestimaalastest saaks hakkama kuni kuu (13% vähem kui kuu, 17% kuni 1 kuu). Sarnaselt Eestile on ka Lätis 30% peredel sääste kuni 1 kuu jagu (15% vähem kui kuu, 15% kuni 1 kuu).
Leedu leibkondadest aga vaid 21% saaks kulusid kärpimata hakkama kuni kuu (10% vähem kui kuu, 11% kuni kuu).
Keskmine pere peaks vastu pool aastat
Keskmine seis on siiski parem – kui leibkond kaotaks oma tavapärase sissetuleku, siis olemasolevate säästude abil peaks keskmine Eesti pere vastu kuni 6,3 kuud. Balti riikide elanikest suudaksid kõige kauem ära elada leedukad – 7,8 kuud, lätlased seevastu vaid 5,5 kuud.
Eestlastest 6 protsenti, 8 protsenti lätlastest ja 3 protsenti leedukatest ütlevad, et neil pole aga mitte mingisuguseid sääste, mis jätab paljud pered väga haavatavasse olukorda.
Kuni ühe aasta jagu sääste on kümnendikul eestlastest ja kahe aasta jagu 8 protsendil. Oma sissetuleku võimaliku muutuse peale mõtleb 66 protsenti eestlastest, 65 protsenti leedulastest ja 75 protsenti lätlastest.
Kolmandik eestlasi tunneb, et ei saa hakkama
Uuringust ilmneb, et Balti riikide elanikest kõige enam materiaalselt puudust kannatavaks hindavad end eestimaalased. Lausa 34 protsenti Eesti vastajatest tunnevad, et ei tule rahaliselt toime. Lätis on see protsent 31 ja Leedus 20.
Muutus võrreldes 2014. aastaga on olnud siiski puuduse vähenemine kõigis kolmes riigis. Kõige enam on viie aastaga vähenenud materiaalselt puudust kannatavate inimeste hulk Lätis – langus 9 protsenti, Eestis on vastav näitaja langenud 8 ja Leedus 5 protsenti.
Eestis on oma eluga kõige rahulolevamad naised, kõrge sissetulekuga 25–34-aastased inimesed, kellel on alaealised lapsed.
ERGO ohutusindeksi uuring viidi läbi 2019. aasta suvel ja sügisel ning selles osales representatiivne valim elanikkonnast, kokku 3000 inimest Eestist, Lätist ja Leedust. Sama uuringut on läbi viidud ka 2014., 2015., 2016. ja 2017. aastal.
