Septembri lõpus LHV tellimusel uuringufirma Kantar Emori tehtud kogumishoiakute uuringust selgub, et ainult iga neljas koguja on teadlik sellest, et alates 2024. aastast on võimalik teha II pensionisambasse suuremaid sissemakseid.

Vähene teadlikkus ei mõjuta valmisolekut maksete suurendamiseks

Vähesest teadlikkusest hoolimata on valmisolek selleks suur – peaaegu pooled (46 protsenti) neist, kes praegu koguvad II sambasse, on valmis oma sissemakseid suurendama. 30 protsenti kogujatest vastas, et suurendaks oma igakuiseid sissemakseid II sambasse 4 protsendini, ja 16 protsenti vastanutest eelistab neid suurendada 6 protsendini oma brutosissetulekust.

AS-i LHV Varahaldus juhatuse liige ja fondijuht Joel Kukemelk ütles, et nii kõrge valmisolek sissemaksete suurendamiseks teeb rõõmu. “Koguja ja pensionisüsteemi tervise seisukohalt on see üks kasulikumaid muudatusi, mis on seni pidevalt uuendatava II sambaga tehtud. Suurematel sissemaksetel on soodne mõju nii koguja rahakotile (sissemaksed tehakse ju brutopalgast, mis tähendab automaatset tulumaksu võitu), fondide investeerimisvõimekusele ja ka Eesti tulevaste pensionite suurusele tervikuna,“ lisas ta.

“Loodetavasti üksnes valmisolekuks see mõtteviis ei jää ning realiseerub päriselt ka suuremateks sissemakseteks, sest teadupärast valmisolek üksi tulevikus kõhtu ei täida,“ lisas Kukemelk.

Ka väike tõus pensioni sissemakasetes suurendab märgatavalt kogunenud summat

Nii II kui III sambas sääste omavatest kogujatest eelistaksid II samba suuremaid sissemakseid 18 protsenti vastanutest ning 53 protsendil küsitletuist oleks esimene valik suurem panustamine III sambasse. Keskmist brutopalka saavale eestimaalasele tähendaks II samba sissemaksemäära tõstmine 4 protsendile kuus 70 euro panustamist ja 6 protsendile tõstmine suunaks sinna igal kuul juba peaaegu 110 eurot.

“Kui 40-aastane koguja otsustab järgmisel aastal hakata koguma kas või 2% võrra rohkem, suurendades oma igakuised sissemaksed 4 protsendini, koguneb tal pensioniks 20 000 rohkem kui praeguse sissemaksemäära korral. Koos fondi positiivse tootlusega on see summa veelgi suurem. Suured muutused saavadki alguse väikestest sammudest,“ selgitas Joel Kukemelk.

Varasematel aastatel toimunud uuringute raames jagunesid kogujate valmisolekud erinevalt: 2016. aastal teatas 63 protsenti vastanutest, et on huvitatud 3%+6% valemi järgi sissemakseteks riigi kaasabil ning 2018. aastal peegeldas valmisolekut panustada II sambasse suuremal määral 22 protsenti küsitletuist.

Uuringus osales 1024 inimest üle Eesti vanuses 15–74 eluaastat.