Üha rohkem inimesi ja ettevõtteid pakub veebikeskkondades nagu Patreon igakuise tasu eest loomingut või muud sisu. Kahjuks aga käib sellega pahatihti kaasas sisu levitamine ka neile, kes sisu eest maksnud pole.

Kui pahatahtlik levitaja sisu ei müü, vaib annab seda tuttavatele või mõnes veebikeskkonnas niisama, ei pruugi ka politsei midagi teha saada – ning levitajate isikut võib olla päris keerukas kindlaks teha.

Üks seesugune näide on juutuuberi Enni Britta juhtum, kes müüs veebikeskkonnas OnlyFans enda alastipilte. Peagi hakkasid need aga grupivestlustes ja mujalgi levima, nii et tegijale ei laekunud midagi.

See pole sugugi erandlik – levima kipub ka näiteks Patreoni sisu, hoolimata sellest, et selle keskkonna eesmärk on just toetada enda lemmikloojaid, et nad saaksid loominguga jätkata.

Mida siis teha ja kuidas ennast kaitsta?

Ellex Raidla büroo advokaat, andmekaitse ja intellektuaalse omandi spetsialist Merlin Liis rääkis Geeniusele, et digitaalse tasulise sisu kasutaja tohib digitaalset sisu kasutada reeglina litsentsilepingu alusel.

“Mingile platvormile sisu üleslaadimisega annab autor reeglina platvormi kasutustingimuste aktsepteerimisega ka litsentsi sisu kasutamiseks vastavalt litsentsi tingimustele. Sisu kasutamine litsentsilepingu tingimustega vastuolus, on lepingu rikkumine,” ütles Liis.

Kui litsentsisaaja – ehk kasutaja – lepingut rikub, saab litsentsiandja kasutada võlaõigusseadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, näiteks nõuda kahju hüvitamist.

Kahju hüvitise nõudmine võib olla aga problemaatiline, sest praktikas võib olla keeruline või võimatu tõendada tekkinud kahju suurust, tõdes advokaat.

“Selliste olukordade jaoks näeb seadus ette võimaluse määrata kahju kindlaks kohtu äranägemisel õiglase hüvitisena. Reeglina peaks kohtu poolt välja mõistetav kahju hüvitise suurus olema ligikaudu sama suur, kui oleks keskmine mõistlik litsentsitasu teose kasutamise eest, sest kahju hüvitamise eesmärk ei ole kannatanu rikastumine, vaid üksnes tekkinud kahju hüvitamine,” rääkis Liis.

Kui digitaalset sisu kasutab keegi kolmas isik, kellel ei ole litsentsi sisu kasutamise jaoks, on tegemist autorõiguse seaduse rikkumisega. Autoriõiguse seaduse kohaselt ei ole lubatud autori teose kasutamine teisiti, kui autori antud litsentsi alusel, rääkis Ellex Raidla advokaat.

Autoriõiguse seaduse kohaselt võib autor või õiguste omaja teose õigusvastase kasutamise korral nõuda näiteks teose õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist ning teose õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist, märkis Liis.

Samas tõdes advokaat, et ka sellise kahju hüvitamise nõude esitamise korral võib olla keeruline või võimatu tõendada tekkinud kahju suurust. Ka siin kehtib sama võimalus – seadus näeb ette võimaluse Smäärata kahju kindlaks kohtu äranägemisel õiglase hüvitisena.

Kui digitaalne sisu, mida soovimatult jagatakse sisaldab ka isikuandmeid (näiteks kellegi fotot), võib foto levitamine olla isikuandmete kaitse regulatsiooni rikkumine. Isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) järgi on isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul, kui esineb kehtiv õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks.

Soovimatu jagamise korral sellist õiguslikku alust eelduslikult ei esine. Ka privaatsusõiguste rikkumise korral on andmesubjektil õigus esitada kahju hüvitamise nõue, samuti õigus pöörduda kaebusega Andmekaitse Inspektsiooni poole, ütles Ellex Raidla advokaat Liis.

Miks sisu levitamine kuritegu pole?

Enni Britta juhtumi puhul öeldi politseist meelelahutusportaalile Elu24 kommentaariks, et sellises asjas polegi midagi kuritegelikku. “Kui keegi sisu eest maksnud klientidest otsustab enda valdusesse saadud pilte avalikkusega jagada, ei ole tegemist kuriteoga,” ütles uurija Elu24-le.

Tekib õigustatud küsimus – miks pole tegu kuriteoga, autor on ju siiski kahju saanud, hoolimata sellest, et lekitaja tasu ei küsi, vaid jagab niisama, näiteks selleks, et sõprade seas tunnustust saada?

Justiitsministeeriumist öeldi, et osa intellektuaalse omandi rikkumisi on süüteod sõltumata sellest, kas varaline kahju on tekitatud või mitte. Teised intellektuaalse omandi vastased süüteod eeldavad teatud summas kasu saamist või kahju tekitamist, tegutsemist kutse- või majandustegevuses, ärilist või kasu saamise eesmärki.

“Põhjus on selles, et karistus järgneks üksnes raskematele intellektuaalse omandi rikkumistele. Karistusõigusega ei saa ega peagi hõlmama kõiki võimalikke õiguste rikkumisi, vaid üksnes suuremaid,” ütles justiisministeeriumi avalike suhete nõunik Maria-Elisa Tuulik.

Kuna võib eeldada, et mida populaarsemaks Patreoni ja OnlyFansi sarnased keskkonnad saavad, seda rohkem võib seesuguseid juhtumeid ette tulla. Kas riigil on plaanis kehtivat korda muuta? “Hetkel ei ole justiitsministeeriumil plaanis intellektuaalse omandi vastaste süütegude regulatsiooni üle vaadata,” ütles pressiesindaja.

See, et lekitamise eest riigilt karistada ei saa, ei tähenda siiski, et kaupa süüdimatult varastada saaks – autoril on ikkagi võimalik kasutada eraõiguslikke õiguskaitsevahendeid ehk nõuda oma teose õigusvastase kasutamise korral tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist.

Samuti saab nõuda õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist ning õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist.