Uudis

Kuue kuu Euribor langes veelgi

Foto: Shutterstock

uue kuu Euribor langes neljapäeval kolmapäevaga võrreldes 0,146 protsendipunkti 2,985 protsendile.

Pankadevahelise rahaturu intressinäitaja Euribor on seotud Euroopa Keskpanga (ECB) baasintressidega.

Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu otsustas 16. märtsil tõsta kolme ECB baasintressimäära taaskord 50 baaspunkti ehk 0,5 protsendipunkti võrra ning kehtestada alates 22. märtsist põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 3,5 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 3,75 protsenti ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 3 protsenti.

Inflatsioon püsib nõukogu hinnangul eeldatavalt liiga kiire liialt pika aja jooksul. Intresse tõstetakse kooskõlas eesmärgiga tagada, et inflatsioon naaseks aegsasti keskpika aja eesmärgiks seatud 2 protsendi juurde. Valitsev suur ebakindlus kinnitab ECB teatel andmepõhise lähenemisviisi tähtsust nõukogu intressimääraotsuste tegemisel. Otsused sõltuvad seejuures nõukogu hinnangust inflatsiooniväljavaatele, pidades silmas laekuvaid majandus- ja finantsandmeid, alusinflatsiooni dünaamikat ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhusust, teatas keskpank.

Keskpanga nõukogu jälgib ECB kinnitusel tähelepanelikult praegusi turupingeid ja on valmis võtma vajalikke meetmeid, et säilitada hinna- ja finantsstabiilsus euroalal. Euroala pangandussektor on keskpanga hinnangul vastupidav ning kapitali- ja likviidsuspositsioonid on tugevad. Igal juhul on ECB käsutuses kõik rahapoliitilised vahendid, et pakkuda euroala finantssüsteemile vajaduse korral likviidsustuge ja säilitada rahapoliitika mõju sujuv ülekandumine.

ECB ekspertide uue makromajandusliku ettevaate koostamine jõudis lõpule märtsi alguses enne hiljutiste pingete ilmnemist finantsturgudel. Need pinged võivad aga keskpanga vaates kaasa tuua täiendavat ebakindlust inflatsiooni ja kasvu põhiprognooside suhtes. Enne hiljutisi suundumusi olid ECB eksperdid juba koguinflatsiooni põhiprognoosi allapoole korrigeerinud, peamiselt energiahindade varem eeldatust väiksema mõju tõttu. Keskpanga hinnangul peaks inflatsioon olema 2023. aastal keskmiselt 5,3 protsenti, 2024. aastal 2,9 protsenti ja 2025. aastal 2,1 protsenti.

Samal ajal on hinnasurve ECB teatel jätkuvalt tugev ning kui energia ja toiduainete komponent kõrvale jätta, hoogustus inflatsioon veebruaris jätkuvalt. Keskpanga hinnangul ulatub inflatsioon energia ja toiduainete hindu arvestamata 2023. aastal keskmiselt 4,6 protsendini, mis on detsembri ettevaates prognoositust kiirem. Seejärel peaks inflatsioon aeglustuma 2024. aastal 2,5 protsendini ja 2025. aastal 2,2 protsendini sedamööda, kuidas varasematest tarnešokkidest ja majanduse taasavanemisest tingitud tõususurve taandub ning karmim rahapoliitika pärsib üha enam nõudlust.

Majanduskasvu 2023. aasta põhiprognoosi on korrigeeritud ülespoole keskmiselt 1 protsendini seoses energiahindade langusega ja majanduse suurema vastupanuvõimega keerulises rahvusvahelises keskkonnas. Seejärel peaks kasv keskpanga hinnangul veelgi hoogustuma ja ulatuma nii 2024. kui ka 2025. aastal 1,6 protsendini. Seda toetavad vastupidav tööturg, kindlustunde paranemine ja reaalsete sissetulekute tõus. Samal ajal jääb kasvu hoogustumine 2024. ja 2025. aastal rahapoliitika karmistumise tõttu loiumaks kui prognoositi möödunud detsembri ettevaates.

Varaostukava (APP) portfelli maht väheneb keskpanga teatel mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam kõiki aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid. Vähenemine ulatub keskmiselt 15 miljardi euroni kuus kuni 2023. aasta juuni lõpuni ja selle edasine ulatus määratakse kindlaks aja jooksul.

Samuti kavatseb nõukogu reinvesteerida pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid vähemalt kuni 2024. aasta lõpuni. Igal juhul kavatsetakse erakorralise varaostukava portfelli edaspidist likvideerimist juhtida, et vältida sekkumist asjakohasesse rahapoliitika kurssi.

Nõukogu säilitab jätkuvalt paindlikkuse pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava portfelli raames laekuvate tagasimaksete reinvesteerimisel, et ohjeldada pandeemiast tulenevaid rahapoliitika ülekandemehhanismi ähvardavaid riske.

Samal ajal kui pangad maksavad tagasi suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kaudu laenatud vahendeid, hindab nõukogu korrapäraselt, kuidas suunatud laenutehingud toetavad tema rahapoliitika kurssi.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.