Opositsiooni liige Priit Sibul (Isamaa) nõutas riigikogu infotunnis justiitsminister Maris Laurilt (Reformierakond) selgust lastele elatisraha maksmisega seotud muudatuste kohta.
Sibul tõi esile muudatusi, mille kohaselt vähendatakse lastele makstava elatisraha miinimumi ligi 100 euro võrra. Ta rõhutas, et kõige suuremas vaesusriskis on üksikvanemaga perekonnas kasvavad lapsed ning et valitsus peaks muudatuste arutamisel mõtlema ennekõike laste heaolule. Sibul soovis teada, milline võiks olla muudatuste edasine areng.
Justiitsminister Maris Lauri märkis, et elatisraha süsteemi keskseks probleemiks on miinimumpalgaga seotud miinimumelatis. „Miinimumpalk on tõusnud äärmiselt kiiresti, mistõttu elatise maksmine on muutunud osale inimestest väga koormavaks,“ rääkis ta. „See lõpeb sellega, et lapsed ei saa midagi, sest vanem ei ole lihtsalt võimeline maksma, või satuvad rasketesse oludesse nooremad teise pere lapsed, kes ei saa elatist,“ märkis Lauri. Ta tõdes, et tegemist on äärmiselt olulise teemaga, mille puhul kompromissi leidmine on keeruline – osapooltel on väga erinevad ja vastandlikud seisukohad.
Minister rõhutas, et miinimumelatise puhul on tegemist tõesti miinimumiga, mida saab suurendada läbirääkimiste teel, samuti on vastav õigus kohtutel. Samas avaldas ta lootust, et enne kohtu poole pöördumist suudavad lapsevanemad jõuda lepitusmenetluseni. „Leian, et ka vanemad peaksid mõtlema, vaatamata kogu oma kibestumusele ja vastastikkusele pahameelele, et kõige tähtsam on tegelikult see, mis on nende lastele. Et lapsed saaksid võimalikult vähe haiget,“ märkis ta.
Sotsiaaldemokraat Helmen Kütt uuris justiitsministrilt, kas riigieelarve strateegia planeerimisel on arvestatud elatisvaidluste võimaliku sagenemise ja sellest tuleneva vajadusega kohtunike ametikohti juurde luua.
Lauri sõnul on kerkinud küsimus, kas enne planeeritud seadusemuudatuse jõustumist kohtulahendiga välja mõistetud elatise automaatne vähenemine on põhiseadusega vastuolus või mitte. Ta kinnitas, et otsitakse kompromissi võimaliku üleminekusätte loomiseks ning lahenduse leidmiseks, mida õigusspetsialistid tunnistaksid põhiseadusele vastavaks. Samuti märkis justiitsminister, et küsimused, mis võivad kohtute koormust suurendada, on erilise tähelepanu all. „Loodan, et ükskõik, millise juriidilise lahenduse me leiame elatiste ülemineku protsessiks, lisaks sellele, et see on põhiseaduspärane, võtab arvesse lapsi ega osutu ka väga koormavaks justiitssüsteemile,“ lisas Lauri.
