Uudis

Madis Müller: “Mis hetkest jääb keskpank hinnatõusus süüdi?”

Eesti Panga president hoiatab, et kui tegutsemine jääb hilja peale, võivad tagajärjed olla palju hullemad.Foto: Scanpix

Euroopa keskpanga nõukogu liige ja Eesti Panga president kirjutab oma värskes blogipostituses, et hinnatõusu surve on maailmas toimuva tõttu püsiva loomuga ning seepärast peab keskpank sekkuma.

“Euroalal tervikuna ulatus tarbijahindade tõus maikuus 8,1 protsendini, mis on kaugelt üle keskpanga pikaajaliselt sihitud kaheprotsendilisest hinnatõusust. Kõrged energiahinnad kanduvad järjest enam üle teiste toodete ja teenuste hindadesse,” kirjutab Müller.

Ta lisab, et Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas on tõstnud hindu ka toidu- ja muudel toormetel, mille puhul Venemaa ja Ukraina on olnud olulised tootjad. Sõja ja sellega kaasnenud sanktsioonide mõjule on vinti peale keeranud Hiina koroonapiirangud, mistõttu ongi põhjust rääkida püsivamast hinnatõususurvest.

Millal muutub leebe rahapoliitika ohtlikuks?

Mülleri sõnul ei ole Eesti ega ka euroala kiiret hinnatõusu põhjustanud palju aastaid kestnud leebe keskpanga rahapoliitika. Vähemalt mitte olulisel määral. “Keskpanga võlakirjaostud ehk rahvakeeli „rahatrükk“ kestis pea kaheksa aastat, kuid veel eelmise aasta keskpaigani oli euroala keskmine hinnatõus alla kahe protsendi. Kindlasti oleks hinnatõus olnud veel mõnevõrra madalam, kui keskpank ei oleks majandust sellises ulatuses turgutanud,” sõnab Müller.

Eesti Panga president toob välja, et keskpanga rahatrüki mõju hinnatõusule oli siiski piiratud, kuna selle kaudu turule paisatud raha ei jõudnud tegelikult suures mahus ettevõtete ja inimesteni, mis oleks majandus sel määral elavdanud, et järsku hinnatõusu põhjustada.

“Küll aga jääks keskpank süüdi võimalikus süvenevas hinnatõusus, kui me nüüd järjest laiapõhjalisemaks muutunud hinnakasvule ei reageeriks. Keskpanga tänaste otsuste täielik mõju hinnatõusule avaldub alles kuni paari aasta jooksul, aga seda enam ei saa me kaua kõhelda. Sellest tõdemusest on kantud Euroopa Keskpanga nõukogu selle nädala otsused,” sõnab Müller.

Rahatrükk lõpetatakse juulist ja intresse tõstetakse

Euroopa Keskpanga täiendavad võlakirjaostud lõppevad 1. juulist ning pank on andnud mõista, et intresse tõstetakse samaaegselt. Sellest annab märku ka plusspoolele jõudnud euribor, mis enamus Eesti laenuvõtjaid mõjutab. Euribor on alates 2015. aasta lõpust olnud alla nulli, mistõttu on intresside tõus harjumatu ja hirmutav.

Müller toob välja, et keskpanga otsus tõsta intresse võib tunduda tõesti vastuoluline ajal, mil hinnad niigi tõusevad ja kõigil on raske. “Põhjus on selles, et kui me intresse ei tõsta, kiireneb hinnatõus veelgi ja see on selgesti hullem. Ja kui kõhklev keskpank kaotab usalduse, on inflatsiooni hiljem väga raske taas kontrolli alla saada,” selgitab Müller.

Tema sõnul nõuaks hiljem tegutsemine palju järsemat intresside tõstmist ja hilisem tegutsemine võib põhjustada majanduslanguse. Kõige enam kannatavad sellistes olukordades majanduslikult kõige haavatavamad inimesed. “Just nende sissetulekud lähevad suures osas esmavajaduste katteks ja neil pole üldjuhul ka kinnisvara või muid investeeringuid, mis suudaksid ka kiire inflatsiooni perioodil oma väärtust säilitada. Euroopa Keskpanga jaoks on otsuste langetamisel kriteeriumiks ainult see, et umbes mõne aasta ettevaates oleks hinnatõus võimalikult lähedal kahele protsendile,” sõnab Müller.

Eestis peab ettevaatlikult tegutsema ka riik

Müller leiab, et hinnatõusu kontrolli alla saamisel on keskpangal oma osa ja inimesed peavad olema nendeks otsusteks valmis. Euroopa Keskpanga otsused lähtuvad majanduse olukorrast euroalal tervikuna, siis Eesti inflatsiooni aitaks pidurdada majanduspoliitilised otsused riigi tasemel.

“Eelkõige tähendab see riigile vajadust olla ettevaatlik, et liiga ulatusliku laenuraha arvelt kulutamise ja investeerimisega hinnatõusule veelgi suuremat hoogu ei antaks. Majanduslikult kõige haavatavamatele inimestele, keda energia- ja toiduhindade tõus eriti tugevalt mõjutab, on vaja pakkuda hästi sihitud abi,” räägib Eesti Panga President.

Müller hoiatab blogis, et riik peab investeeringuid hoolikalt valima. Liiga laiahaardeline toetuste jagamine või maksulangetused võivad lõpuks hoopis hinnatõusu kiirendada ja kokkuvõttes olukorra kõige haavatavamate jaoks hullemaks muuta.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.