Eestis registreeriti 2024. aastal 28 345 kuritegu, mida on kolm protsenti rohkem kui aasta varem. Kõige enam kasvas varavastaste kuritegude arv – seitse protsenti.
Levinuimad varavastased kuriteod on vargused, järgnevad kelmused, arvutikelmused ja omastamised. Möödunud aastal registreeriti Eestis 14 841 varavastast kuritegu (osakaal kasvas 7%). Neist 3659 olid kelmused ja arvutikelmused.
Isikuvastaste kuritegude arv 2024. aastal varasemaga võrreldes ei muutunud, moodustades umbes 20 protsenti kõikidest kuritegudest. Registreeriti 6701 isikuvastast kuritegu, millest 5412 olid kehalise väärkohtlemise juhtumid. Tapmisi ja mõrvu (k.a katsed) registreeriti mullu 33, mida oli kümne võrra rohkem kui aasta varem.
10 000 elaniku kohta registreeriti eelmisel aastal Eestis keskmiselt 206 kuritegu. Kõige rohkem kuritegusid 10 000 elaniku kohta registreeriti Ida-Virumaal (326 kuritegu), järgnesid Lääne-Virumaa (277 kuritegu) ning Tartumaa (248 kuritegu).
Liikluskuritegude arv kasvas eelmisel aastal 5 protsenti. Registreeriti 2714 liikluskuritegu. Nendest üle 80% moodustasid mootorsõiduki joobes juhtimised.
Viimane ohvriuuring näitab, et oma kodukandis pimedas liikudes tunneb end turvaliselt 71 protsenti inimestest. Küsitluste andmetel on inimeste turvatunne nõrgem linnades ja tugevam maal. Piirkondadest oli turvatunne keskmisest väiksem Ida-Virumaal, kus on ka suhteliselt suur linnarahvastiku osakaal.
Artikkel täiendatud 21.02.2025 kl 10:26: Varavastaste kuritegude arv parandatud 3695-lt 3659-le peale korrektse info laekumist.
