Keskkonnaamet tahab luua 12 uut lendorava püsielupaika ja laiendada olemasolevaid. Metsaomanikele tähendab see saamata jäävat raha.
Kavandatavad kaitsealad Ida-Virumaal puudutavad sadade seal elavate ja metsaga elatist teenivate inimeste toimetulekut. Piirangute tõttu saamata jääv tulu jääb suures osas maaomanikele hüvitamata.
Eesti Erametsaliit leiab, et kuna keskkonnakaitse on kogu ühiskonna ühine huvi, ei tohiks koormis langeda ainult metsaomaniku õlgadele. Liidu hinnangul ohustavad tänased piirangud maaelu püsima jäämist.
Liidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa sõnul on lendorava kaitsmine jäetud peamiselt metsaomanike hoole ja vastutuse alla.
“Metsaomanike saamata jääv tulu ületab hüvitatavad summad mitmekordselt. Ammugi ei kompenseeri riik omanikele aastakümnete jooksul tehtud investeeringuid,” ütleb Eelmaa. “Seada looduskaitse kinni maksmine ainult maaomanike õlgadele on ühiskondlikult ebaõiglane.”
Eelmaa sõnul saaks mure lahendada maadevahetuse taastamisega. “Riik peaks metsaomanikele võimaldama kõrge loodusväärtusega maade vahetamist samaväärse majandatava maatulundusmaa vastu samas piirkonnas,” lausub ta.
Keskkonnaamet soovib moodustada 12 uut lendorava püsielupaika ning laiendada seniseid lendorava püsielupaiku ja Tudusoo looduskaitseala. Kokku soovitakse täiendavalt kaitse alla võtta umbes 1800 hektarit, millest 669 hektarit on eramaa. Ka kavandab naamet Alutaguse rahvuspargi laiendamist.
Eelmaa selgitab, et metsa tehtud investeeringud on reeglina väga pikaajalised, 60-80 aastat. „Sellest tingituna ei lähe metsa aktiivselt majandavates riikides metsast saadud tulu reeglina tulumaksu alla,” ütleb Eelmaa.
Metsa tehtud investeeringute pikk mõju põhjendab ka seda, miks metsa majandamisega on reeglina seotud terved perekonnad. “Ühelt põlvkonnalt metsamaa äravõtmine tähendab ka järeltulevate põlvede elatiseta jätmist ja õigustatud tuluootuse rikkumist,” lausub Eelmaa.
Eelmaa sõnul tuleks piirangute kaalumisel mõelda, mis saab elust maapiirkondades, kui inimestelt võetakse võimalus seal elatist teenida. “Eestis on palju loodusväärtuslikku metsa ja seda suuresti tänu sellele, kuidas neid metsi on majandatud. Kui metsas avastatakse haruldane liik, on see tunnustus omanikule, kes on loonud selleks sobivad tingimused,” ütleb ta.
Eelmaa sõnul on looduskaitse jätkusuutlikkuse tagamiseks oluline leida viisid, kuidas maaomanik ja haruldased liigid saaksid oma territoorimi jagada, selle asemel et põlised pered maade võõrandamisega sisuliselt oma kodudest minema küüditada.
Keskkonnaamet on alustanud metsaomanikele teavituskirjade saatmist ning Eesti Erametsaliit omakorda palub metsaomanikel, keda uued lendoravapiirangud mõjutavad, endast teada anda.
“Soovime kaardistada, kui suur osa meie liikmetest kavandatavatest piirangutest mõjutatud on, et vajadusel planeerida ühiselt edasisi tegevusi ja nõuda piirangute õiglast kompenseerimist,” sõnab Eelmaa.
