Koalitsioonis saavutatud kokkuleppe järgi esitab sotsiaalministeerium perehüvitiste tõstmise eelnõusse muudatused, mis toovad lasterikka pere toetusest samm-sammulise väljumise vanusepiiri 19. eluaastale ehk viis aastat varasemaks.

Samuti kaotatakse õppimise nõue lastele vanuses 16-19-eluaastat, mis võimaldab nii lasterikka pere toetust kui ka tavalisei lapsetoetusi saada ka neil peredel, kus laps mingil põhjusel õppimist ei jätka.

„Mul on hea meel, et saame sotsiaalkomisjoniga koos peretoetuste tõstmise õiglasemaks muuta. Õppimisega mitte arvestamine võimaldab peretoetusi maksta ka peredele, kus kasvavad erivajadusega lapsed, kes pole saanud kooliteed jätkata. Praegu on nii lapsetoetuste kui lapserikka pere toetuse maksmise tingimuseks vanuses 16 kuni 19, et laps peab õppima, kuid mõnikord ei ole see võimalik ja nii on näiteks puudega last kasvatav pere jäänud lastetoetusest ilma teistest varem. Samuti on üksikvanema lapsed võrdses olukorras ning pered, kus vaesusrisk suurim, saavad samadel alustel lastetoetust kuni lapse 19-aastaseks saamiseni. Nüüd kohtleme neid peresid ühtmoodi peredega, kus lapsed õpivad,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.  

Oluline samm edasi on ministri sõnul ka lasterikka pere toetuse astmelise lõppemise vanusepiiri toomine seni plaanitust viis aastat allapoole ehk samuti 19. eluaastani. „Riik kohtleb ühtmoodi nii neid kolmelapselisi peresid, kus vanim laps sai 19-aastaseks sel aastal kui ka neid, kus on praegu nooremad lapsed. Uue kokkuleppe järgi seega ei teki enam erinevat kohtlemist vanuse ega õppimise järgi,“ lisas minister Riisalo.

Kokkuleppe ühe osana tuleb lasterikaste perede toetuse tõus suurem kui algses eelnõus – kolme- kuni kuuelapselistes peredes plaanitud 600 asemel 650 eurot ning alates seitsmest lapsest plaanitud 800 euro asemel 850 eurot. See tähendab, et kolmelapselise pere perehüvitiste summa ühes kuus hakkab olema 910 eurot. 

Lisaks täiendab sotsiaalministeerium perehüvitiste eelnõu olulise muudatusega kõige kurvemateks olukordadeks, kui sureb alla kolmeaastane laps. „Riik võimaldab selle plaani kohaselt nii emale kui isale vanemahüvitise ühe kuu ulatuses, et pere saaks kõige raskemal leinaajal hakkama ega peaks muretsema toimetuleku pärast,“ lisas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Tervise Arengu Instituudi ja statistikaameti andmetel on viimastel aastatel olnud hinnanguliselt 30 surnultsündi ja alla kolmeaastaste laste surmasid hinnanguliselt 30 juhtumit aastas. Praegu on vanemahüvitis ja sellega kaasnev ravikindlustus tagatud kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul.

Lastetoetuste tõusud hakkavad kehtima 1. jaanuarist, lasterikka pere toetuse uute saajate jaoks tehakse esimesed väljamaksed märtsikuus, makstes tagasiulatuvalt toetust alates 1. jaanuarist.